2
Ristilöödud Kristus kui Jumala vägi ja Jumala tarkus

1 Kui ma teie juurde tulin, vennad, ei tulnud ma eriti
 üleva kõne või tarkusega kuulutama teile Jumala saladust. 

2 Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest
 Kristusest ja temast kui ristilöödust. 

3 Ja ma olin teie juures nõtruses ja kartuses ja suures
 värinas 

4 ning mu kõne ja mu kuulutus ei püüdnud veenda tarkusega, vaid
 Vaimu ja väe osutamisega, 

5 et teie usk ei oleks inimlikus tarkuses, vaid Jumala väes. 

6 Tarkusest me kõneleme täiuslike seas; ent mitte
 praeguse ajastu ega selle kaduvate valitsejate tarkusest,  

7 vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille
 Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. 

8 Ükski praeguse ajastu valitsejaist ei ole seda ära tundnud,
 sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad kirkuse
 Issandat risti löönud.
  

9 Kuid nõnda nagu on kirjutatud:
 „Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud
 ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud -
 selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.”
 
 
 

10 Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib
 läbi kõik, ka Jumala sügavused. 

11 Sest kes inimestest teab inimese mõtteid peale inimese
 vaimu, kes temas on? Samuti ei tea ükski Jumala mõtteid
 peale Jumala Vaimu. 

12 Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on
 Jumalast, et me võiksime teada, mida Jumal meile armust kingib. 

13 Seda me siis ka räägime mitte inimtarkuse õpetatud sõnadega, vaid Vaimu
 õpetatud sõnadega, võrreldes vaimseid asju vaimsetega. 

14 Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala
 Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest
 seda tuleb mõista vaimselt. 

15 Kuid vaimne inimene mõistab kõike, ent teda ennast ei
 suuda mõista keegi. 

16 Sest kes on tundnud Issanda meelt,
 kes võib teda juhatada?
 
 Aga meil on Kristuse meel.
 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »