15
Antiohhos tunnustab Siimoni õigusi

1 Antiohhos, kuningas Demeetriose poeg, saatis meresaartelt kirju
 Siimonile, juutide ülempreestrile ja vürstile, ja kogu rahvale. 

2 Nende sisu oli niisugune: „Kuningas Antiohhos tervitab
 Siimonit, ülempreestrit ja vürsti, ja juudi rahvast! 

3 Kuna nurjatud on vallutanud meie isade kuningriigi, mina
 tahan aga riiki tagasi saada, siis olen ma kogunud suure sõjaväe ja
 varustanud sõjalaevu, 

4 ja ma tahan tungida maale, et karistada neid, kes on hävitanud
 meie maa ning on rüüstanud paljusid minu riigi linnasid, 

5 ja sellepärast ma kinnitan sinule kõik need soodustused, mis enne
 mind olnud kuningad sinule on andnud, ja igasugu andamid, mis sinult
 on ära jäetud. 

6 Ja ma luban sind müntida eriraha sinu oma maa tarvis. 
7 Jeruusalemm ja pühamu olgu maksuvabad! Ja kõik sõjariistad, mis
 sa
 oled hankinud, ja sinu poolt ehitatud kindlused, mis on sinu valduses,
 jäävad sinule. 

8 Ja seda, mida sa võlgned kuningale ja mida sa tulevikus võiksid
 võlgneda, ei nõuta sinult kunagi tagasi. 

9 Kui me oma riigi oleme kätte saanud, siis me austame sind ja
 sinu rahvast ning templit suurte austusavaldustega, nõnda et teie
 kuulsus saab teatavaks kogu maailmas.” 

Antiohhos kimbutab Trüfonit

10 Aastal sada seitsekümmend neli läks Antiohhos oma isade maale,
 ja kõik väesalgad tulid üle tema poole, nõnda et vähesed jäid Trüfoni
 juurde. 

11 Ja Antiohhos ajas Trüfonit taga, kes põgenedes tuli Doorasse,
 mis on mere ääres.  

12 Sest ta sai aru, et teda olid õnnetused tabanud ja sõjavägi oli
 tema maha jätnud. 

13 Antiohhos lõi leeri üles Doora vastu, ja temaga oli sada
 kakskümmend tuhat jalameest ja kaheksa tuhat ratsanikku. 

14 Ta piiras linna ümber ning laevad võtsid võitlusest osa mere
 poolt. Nõnda ta ründas linna maa ja mere poolt ega lasknud kedagi
 välja tulla või sisse minna. 

Uuendatud liiduleping roomlastega

15 Siis tulid Numeenios ja need, kes koos temaga olid, Roomast,
 kaasas kirjad kuningatele ja maadele. Neis oli kirjutatud nõnda: 

16 „Luukius, roomlaste konsul, tervitab kuningas Ptolemaiost! 
17 Juutide saadikud tulid meie juurde kui meie sõbrad ja liitlased
 uuendama vana sõprust ja liitu, läkitatuna ülempreester Siimoni ja
 juudi rahva poolt. 

18 Ja nad tõid ühe kuldkilbi, tuhat miini raske. 
19 Sellepärast on meile nüüd meeltmööda kirjutada kuningatele ja
 maadele, et nad ei püüaks neile kurja teha, ei sõdiks nende vastu,
 nende linnade ja maade vastu, ega teeks liitu nende vaenlastega. 

20 Me oleme otsustanud kilbi neilt vastu võtta. 
21 Kui nüüd mõned nurjatud on oma maalt põgenenud teie juurde,
 siis andke need välja ülempreester Siimonile, et ta saaks neid
 karistada nende seaduse kohaselt!” 

22 Sedasama kirjutas ta kuningas Demeetriosele, Attalosele,
 Ariaratesele ja Arsakesele, 

23 ning kõigile maadele: Sampsame, Sparta, Deelos, Mündos, Siküon,
 Kaaria, Samos, Pamfüülia, Lüükia, Halikarnassos, Roodos, Faseelis, Koos,
 Siide, Arados, Gortüna, Knidos, Küpros ja Küreene. 

24 Aga ärakirja sellest kirjast saatsid nad ülempreester Siimonile. 

Antiohhos asub Siimoniga vaenujalale

25 Kuningas Antiohhos lõi aga teisel päeval leeri üles Doora vastu,
 ründas seda lakkamatult ja valmistas piiramisseadmeid. Ta
 sulges Trüfoni sinna, nõnda et keegi ei pääsenud ei sisse ega välja. 

26 Siimon läkitas temale kaks tuhat valitud meest aitama teda
 võitluses, hõbedat, kulda ja küllaldaselt varustust. 

27 Aga kuningas ei tahtnud seda vastu võtta, vaid tühistas kõik,
 mis ta varem oli talle lubanud, ja ei tahtnud teda enam tunda. 

28 Ta läkitas Siimoni juurde ühe oma sõpradest, Atenoobiose,
 temaga läbi rääkima, käskides ütelda: „Teie peate oma valduses Joppet,
 Geserit ja Jeruusalemma kindlust, minu kuningriigi linnu. 

29 Te olete nende alad rüüstanud, tehes maale suurt kahju, ja
 olete vallutanud palju paiku minu kuningriigis. 

30 Andke nüüd tagasi äravõetud linnad ja makske teie poolt
 anastatud, väljaspool Juuda ala olevate paikade makse! 

31 Aga kui mitte, siis andke selle asemel viissada talenti hõbedat,
 ja tehtud kahju ning linnade maksu eest veel viissada talenti! Kui
 mitte, siis tuleme teie vastu sõdima.” 

32 Ja kuninga sõber Atenoobios tuli Jeruusalemma. Kui ta nägi
 Siimoni toredust, lauda kuld- ja hõbenõudega ja väga suurt
 teenijaskonda, siis oli ta hämmastunud. Ta andis temale edasi kuninga
 sõnad. 

33 Aga Siimon vastas temale, öeldes: „Meie ei ole võtnud võõrast
 maad ega ole vallutanud teistele kuuluvat, vaid ainult meie isade
 pärandiosa, mille meie vaenlased olid mõneks ajaks õigusevastaselt
 anastanud. 

34 Aga et meil on nüüd õige aeg käes, siis me hoiame kinni oma isade
 pärandist. 

35 Mis puutub Joppesse ja Geserisse, mida sa tagasi nõuad, siis on
 need meie rahvale ja maale palju kahju teinud. Nende eest me siiski
 anname sada talenti.” 

36 Aga Atenoobios ei vastanud temale sõnagi, vaid läks suure vihaga
 tagasi kuninga juurde ja kuulutas temale need sõnad ning jutustas Siimoni
 toredusest ja kõigest, mida ta oli näinud. Siis sai kuningas väga
 vihaseks. 

37 Trüfon läks aga laeva ja põgenes Ortoosiasse. 

Kendebaios ründab Juudamaad

38 Kuningas pani Kendebaiose rannikuala asevalitsejaks ning andis
 temale jala- ja ratsaväge. 

39 Ja käskis tal leer üles lüüa Juudamaa vastu, käskis tal ka
 Kedroon üles ehitada, kindlustada kitsast teed ja sõdida rahvaga. Kuningas
 ise aga ajas Trüfonit taga. 

40 Ja Kendebaios tuli nüüd Jamniasse ning hakkas rahvast ässitama
 ja Juudamaale tungima, inimesi vangi võtma ja tapma. 

41 Ta ehitas üles Kedrooni ning paigutas sinna ratsa- ja
 jalaväge, mis pidi minema retkile Juudamaa teedel, nõnda nagu kuningas
 oli temale käsu andnud. 

 «  eelmine  7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16  järgmine  »