3
Ülistuslaul Juudas Makkabist

1 Siis tõusis Juudas, tema poeg, keda hüüti Makkabiks, tema
 asemele. 

2 Kõik tema vennad ja kõik, kes olid läbi käinud tema isaga, toetasid
 teda, ja nad sõdisid rõõmuga Iisraeli sõda.
  

3 „Tema kasvatas oma rahva kuulsust.
 Otse hiiglasena riietus ta soomusrüüsse,
 pani oma relvad vööle,
 juhtis võitlusi,
 kaitses oma mõõgaga sõjaleeri.
 

4 Oma tegudes oli ta lõviga sarnane,
 oli otsekui noor lõvi, kes möirgab saagi pärast.
 

5 Ta jälitas jumalavallatuid,
 otsis nad üles
 ja põletas ära need,
 kes tema rahvast eksitasid.
 

6 Kartusest tema ees värisesid jumalavallatud,
 kohkusid kõik, kes tegid seadusevastaseid tegusid,
 jah, vabastus sündis tema käe läbi.
 

7 Ta vihastas paljusid kuningaid,
 aga rõõmustas Jaakobit oma tegudega
 ja mälestus temast on õnnistuseks igavesti.
 

8 Ta käis läbi Juuda linnad,
 hävitas sealt jumalavallatud
 ja pööras viha ära Iisraeli pealt.
 

9 Tema kuulsus levis maailma äärteni
 ja ta kogus kokku laiali pillatud.”
 

Juuda esimesed võidud

10 Aga Apolloonios kogus kokku paganad ja suure sõjaväe Samaariast
 Iisraeli vastu sõdima.  

11 Kui Juudas sai sellest teada, siis ta läks välja temale vastu,
 võitis ja tappis tema. Ja paljud langesid haavatuna ning ülejäänud
 põgenesid. 

12 Nad võtsid ära nende sõjavarustuse. Juudas võttis aga
 Appollooniose mõõga ja võitles alati sellega. 

13 Kui Süüria väepealik Seeron kuulis, et Juudas oli kogunud
 enese ümber salga ustavaid, kes olid valmis sõtta minema, 

14 siis ta ütles: „Ma tahan enesele nime teha ja kuningriigis
 kuulsaks saada, ma tahan võidelda Juuda ja tema meeste vastu, kes ei
 täida kuninga käsku.” 

15 Ta läks taas üles ja koos temaga tugev jumalakartmatute
 sõjavägi, kes pidi teda aitama kätte maksta Iisraeli lastele. 

16 Kui ta jõudis Beet-Hooroni mägiteeni, siis läks Juudas väikese
 salgaga talle vastu. 

17 Aga nähes sõjaväge talle vastu tulevat, ütlesid mehed
 Juudale: „Kuidas meie, keda on nii vähe, suudame sõdida nii võimsa
 hulga vastu? Ja me oleme väsinud, olles täna söömata.” 

18 Aga Juudas ütles: „Hõlpsasti võib juhtuda, et paljud antakse
 väheste kätte, ja taeva ees ei ole vahet, kas päästa palju või pisku läbi. 

19 Sest võit ei olene sõjaväe suurusest, vaid jõud tuleb
 taevast. 

20 Nemad tulevad meie vastu suure ülbuse ja ülekohtuga, hävitama
 meid ja meie naisi ja lapsi, et meid paljaks riisuda. 

21 Meie aga võitleme oma hingede ja oma õiguste eest. 
22 Tema ise põrmustab nad meie nähes, teie aga ärge kartke neid!” 
23 Kui ta kõne oli lõpetanud, siis tungis ta äkitselt neile
 kallale ja Seeron ning tema sõjavägi hävitati tema nähes. 

24 Siis nad ajasid neid taga Beet-Hooroni mägiteel kuni
 tasandikuni. Ja neist langes ligi kaheksasada meest ning ülejäänud
 põgenesid vilistite maale. 

25 Nüüd hakati kartma Juudast ja tema vendi ja hirm valdas
 ümberkaudseid paganaid. 

26 Tema kuulsus jõudis kuningani ja kõik rahvad jutustasid Juuda
 võitlustest. 

Antiohhos valmistub sõjakäiguks

27 Kui kuningas Antiohhos neid sõnumeid kuulis, siis ta vihastas
 väga ja läkitas käskjalad ning laskis koguda kõik oma kuningriigi
 jõud, väga tugeva sõjaväe. 

28 Ta avas oma varaaida ja andis sõjameestele aastapalga,
 käskides neid valmis olla igaks olukorraks. 

29 Aga kui ta nägi, et raha varaaidast lõppes ja maa sissetulekud
 olid väikesed segaduse ja kahju tõttu, mis ta oli maale toonud
 ammust ajast kehtinud seaduste tühistamisega, 

30 siis ta kartis, et temal midagi ei ole, nagu juba varem oli
 mõnikord
 sündinud, kulutuseks ja kingitusteks, mida ta varem oli andnud helde
 käega ja rikkalikumalt kui endised kuningad. 

31 Ja tema hing oli suures kimbatuses. Ta otsustas siis minna Pärsiasse
 ja võtta maksu sealsetest piirkondadest ning koguda palju raha. 

Lüüsias hakkab valitsema

32 Ning ta jättis Lüüsiase, auväärse ja kuninglikust soost mehe riigi
 asju ajama Eufrati jõest kuni Egiptuse piirideni 

33 ja kasvatama tema poega Antiohhost, kuni ta ise tagasi tuleb. 
34 Ta andis temale poole sõjaväge ja elevandid ning meelevalla
 kõige üle, mis temal endal kavas oli, nõndasamuti Juudamaa ja
 Jeruusalemma elanike üle, 

35 et ta saadaks nende vastu sõjaväe purustama ja hävitama
 Iisraeli väge ning seda, mis Jeruusalemmast oli järele jäänud, ja
 kaotama sellest paigast mälestuse neist, 

36 ja et ta pidi asustama võõramaalasi kõigisse nende paigusse
 ning liisu läbi jaotama nende maa. 

37 Kuningas ise võttis järelejäänud poole sõjaväge ja läks aastal
 sada nelikümmend seitse
 Antiookiast, oma kuninglikust linnast,
 et minna üle Eufrati ja läbida kõrgendikku. 

Nikanor ja Gorgias tungivad Juudamaale

38 Lüüsias valis Ptolemaiose, Dorümenese poja, ja Nikanori ja
 Gorgiase, vaprad mehed kuninga sõprade hulgast, 

39 ja saatis koos nendega nelikümmend tuhat jalameest ja seitse
 tuhat ratsanikku Juudamaale rüüstama seda kuninga käsu kohaselt. 

40 Nad läksid siis kogu oma sõjaväega ja tulid ning lõid leeri
 üles lagendikule Emmause lähedal. 

41 Kui piirkonna kaupmehed neist kuulda said, siis nad võtsid väga
 palju hõbedat ja kulda ning jalaraudu, ja tulid leeri, et osta
 Iisraeli lapsi orjadeks. Ja nendega ühinesid Süüria ja vilistite maa
 sõjaväed. 

42 Kui Juudas ja tema vennad nägid, et kurjus üha kasvas ja et
 sõjaväed olid leeris nende aladel, ja kui nad said teada, mida
 kuningas oli käskinud teha rahva hävitamiseks ja hukkamiseks, 

43 siis nad ütlesid üksteisele: „Takistagem meie rahva hävingut ja
 võidelgem oma rahva ja pühamu eest!” 

44 Ja rahvahulk kogunes, et olla valmis võitluseks ja et palvetada
 ning anuda armu ja halastust. 

45 Aga Jeruusalemm oli tühi nagu kõrb, tema lastest ei olnud
 sisseminejat ega väljatulijat, pühamu oli ära tallatud ja kindluses olid
 võõrad, see oli eluasemeks paganaile. Rõõm oli võetud Jaakobist, vaikisid
 vile ja kannel. 

46 Siis nad kogunesid ja tulid Mispasse, mis on Jeruusalemma
 vastas, sest Mispa oli varem olnud Iisraeli palvepaik. 

47 Ja nad paastusid sel päeval ning panid endale kotiriided selga ja
 tuhka pähe, käristades oma riided lõhki. 

48 Nad rullisid lahti Seaduse raamatu, sest eks paganadki küsi nõu
 oma ebajumalate kujudelt? 

49 Ja nad tõid välja preestrirüüd, esmaannid ja kümnised. Nad
 käskisid ette astuda neid nasiire, kelle aeg oli täis saanud. 

50 Siis hüüdsid nad suure häälega taeva poole, üteldes: „Mida me
 nendega teeme ja kuhu me need viime? 

51 Sest sinu pühamu on ära tallatud ja teotatud ja sinu preestrid
 on leinas ja alanduses. 

52 Vaata, paganad on kogunenud meid hävitama. Sina
 tead, mida nad meie vastu kavatsevad. 

53 Kuidas suudame neile vastu panna, kui sina meid ei aita?” 
54 Ja nad puhusid pasunaid ning hüüdsid suure häälega. 
55 Seejärel seadis Juudas rahvale juhid, tuhande-, saja-,
 viiekümne- ja kümnepealikud. 

56 Seaduse kohaselt ta käskis neid, kes olid kodasid ehitanud,
 naisi võtnud või viinamägesid istutanud, ja argu, et igaüks neist
 läheks koju. 

57 Siis läks sõjavägi teele ja lõi leeri üles Emmausest lõuna
 poole. 

58 Ja Juudas ütles: „Pange vööd vööle ja olge vaprad! Olge
 homme varakult valmis võitlema nende paganatega, kes on kogunenud meie
 vastu, et hävitada meid ja meie pühamut! 

59 Sest parem on meil surra sõjas kui näha meie rahva ja pühamu
 hukkumist. 

60 Aga sündigu nõnda, nagu on taeva tahtmine!” 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »