8
Roomlaste ülistamine

1 Juudas kuulis ka roomlaste kuulsusest, et nad on sõjaliselt
 tugevad ja sõbralikud kõigile, kes nendega on liitunud, et nad peavad
 sõprust kõigiga, kes nende juurde tulevad, ja et nende võimsus on
 suur. 

2 Temale jutustati nende sõdadest ja kangelastegudest, mis nad olid
 teinud galaatlaste vastu, kuidas nad olid need võitnud ja maksu maksma
 sundinud, 

3 ja mis nad olid teinud Hispaania aladel, sealseid hõbeda- ja
 kullakaevandusi vallutades, 

4 ja kuidas nad oma tarkuse ja püsivusega olid vallutanud kogu maa,
 kuigi see maa oli neist väga kaugel, ja kuidas nad olid võitnud
 kuningaid, kes maailma äärtest olid tulnud nende vastu, olid need
 alistanud, lüües neid suurtes lahingutes, ja kuidas ülejäänud pidid neile
 igal aastal maksu maksma, 

5 ja kuidas nad olid sõjas hävitanud ja alistanud Filippose ja
 Perseuse, kittide kuninga, ja need, kes nende vastu olid tõusnud, 

6 ja kuidas nad olid hävitanud Antiohhos Suure, Aasia kuninga, kes
 nende vastu oli tulnud sõdima saja kahekümne elevandiga, ratsaväe ja
 vankritega ning väga suure sõjaväega. 

7 Tema enese olid nad kinni võtnud elavana ja olid pannud tema ja
 need, kes pärast teda valitsesid, suurt maksu maksma, pantvange andma
 ja maid loovutama, 

8 nimelt India, Meedia ja Lüüdia ühes teiste osadega tema
 ilusamatest aladest, mis nad temalt ära võttes olid andnud
 kuningas Eumenesele. 

9 Kreeka rahvas - nõnda jutustati - oli otsustanud astuda nende
 vastu, et nad hävitada, 

10 aga kui see kavatsus neile teatavaks sai, siis nad läkitasid
 neile vastu ühe väepealiku nendega sõdima. Neist langesid siis paljud
 mahalööduna, nende naised ja lapsed viidi vangidena ära, nad riisuti
 paljaks, nende maa vallutati, kindlused hävitati, ja nad on orjastatud
 tänapäevani. 

11 Ka muud kuningriigid ja saared, mis olid tõusnud nende vastu,
 nad hävitasid ja alistasid, aga oma sõpradega ja nendega, kes neid
 usaldasid, nad pidasid sõprust. 

12 Ligemal ja kaugemal olevad kuningriigid nad aga vallutasid, ja
 kõik, kes nende nime kuulsid, kartsid neid. 

13 Need, keda nad tahtsid aidata ja lasta valitseda, need
 valitsevad; aga need, keda nad tahtsid kõrvaldada, nad kõrvaldasid, ja
 nõnda said nad väga suure võimu. 

14 Ent kõigest sellest hoolimata ei olnud ükski neist pannud
 enesele krooni pähe ega purpurit selga, et sellega uhkeldada, 

15 vaid nad olid endale asutanud nõukogu, kus iga päev pidas nõu
 kolmsada kakskümmend meest, alati mures olles rahva pärast, et teda
 paremini valitseda. 

16 Nad usaldasid igal aastal ühele mehele endi juhtimise ja kogu
 maa valitsemise; kõik kuulasid selle ühe sõna ja nende
 keskel ei olnud kadedust ega riidu. 

Juutide liit roomlastega

17 Juudas valis siis Eupolemose, Johannese poja, Akkose pojapoja, ja
 Jaasoni, Eleasari poja, ja läkitas nad Rooma sõlmima sõprust ja
 liitu, 

18 et roomlased võtaksid neilt ikke, sest nad ju pidid nägema, et
 kreeklaste valitsus pidas Iisraeli orjuses. 

19 Nad läksid siis Rooma - tee sinna oli väga pikk - ning tulid
 nõukogusse ja võtsid sõna ning ütlesid: 

20 „Juudas, nimetatud ka Makkabiks, ja tema vennad ja juudi
 rahvas on meid läkitanud teie juurde sõlmima teiega liitu ja rahu, ja
 et meid pandaks kirja kui teie liitlased ja sõbrad.” 

21 See kõne meeldis neile. 
22 Ja see on ärakiri sellest kirjast, mille nad kirjutasid
 vasktahvlitele ja saatsid Jeruusalemma, et see oleks seal nende
 juures rahu ja liidu mälestuseks. 

23 „Roomlaste ja juudi rahva käsi käigu igavesti hästi merel ja
 maal, mõõk ja vaenlane jäägu neist kaugele! 

24 Aga kui sõda peaks puhkema, kõigepealt Rooma vastu või mõne
 tema liitlase vastu kogu tema valitsusalal, 

25 siis peab juudi rahvas kõigest südamest kaasa võitlema, nõnda
 nagu olukord seda nõuab. 

26 Nad ei tohi anda ega hankida vaenlastele vilja, sõjariistu,
 raha ja laevu, nagu roomlased on otsustanud. See kohustus tuleb täita
 midagi vastu saamata. 

27 Aga nõndasamuti, kui sõda puhkeb kõigepealt juudi rahva vastu,
 siis tulevad roomlased meeleldi neile appi, nõnda nagu olukord neilt
 nõuab. 

28 Nende vaenlastele ei anta vilja, sõjariistu, raha ja laevu,
 nagu roomlased on otsustanud. See kohustus tuleb täita tingimusteta!” 

29 Neil alustel on roomlased sõlminud lepingu juudi rahvaga. 
30 „Aga kui pärast seda üks või teine pool tahab midagi lisada
 või ära jätta, siis ta võib seda teha oma tahte järgi. Ja mida nad
 lisavad või ära jätavad, see kehtib.” 

31 Ja selle kuriteo pärast, mida kuningas Demeetrios teile on
 teinud, oleme temale kirjutanud nõnda: „Mispärast oled oma ikke
 raskeks teinud meie sõpradele ja liitlastele, juutidele? 

32 Kui nad nüüd sinu peale kaebavad, siis meie muretseme neile
 õigust ja sõdime sinu vastu merel ja maal.” 

 «  eelmine  3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12  järgmine  »