18
Iisaki sündimise tõotus

1 Ja Issand ilmutas ennast temale Mamre tammikus, kui ta istus
 telgi ukse ees kõige palavamal päevaajal. 

2 Ta tõstis oma silmad üles ja vaatas, ja ennäe, kolm meest seisid
 ta ees. Ja nähes neid, tõttas ta telgi ukse juurest neile vastu
 ja kummardas maani 

3 ning ütles: „Issand, kui ma sinu silmis armu leian, siis ära mine
 oma sulasest mööda! 

4 Toodagu nüüd pisut vett, peske jalgu ja nõjatuge puu alla! 
5 Ma toon palukese leiba, kinnitage südant, enne kui edasi lähete,
 kui juba kord olete oma sulase kaudu käimas!” Ja nemad vastasid:
 „Tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!” 

6 Ja Aabraham tõttas telki Saara juurde ning ütles: „Võta ruttu
 kolm mõõtu nisujahu, sõtku ja tee kooke!” 

7 Ja Aabraham jooksis karja juurde, võttis ühe noore ja ilusa
 vasika, andis poisi kätte ja see tõttas seda valmistama. 

8 Ja ta tõi võid, piima ja vasika, mis oli valmistatud, ja pani
 nende ette; ta ise seisis nende juures puu all, kui nad sõid. 

9 Siis nad küsisid temalt: „Kus su naine Saara on?” Ja ta vastas:
 „Seal telgis.” 

10 Siis üks neist ütles: „Ma tulen sinu juurde kindlasti tagasi aasta
 pärast samal ajal, ja vaata, su naisel Saaral saab olema poeg!”
 Ja Saara kuulis seda tema selja taga oleva telgi ukse juures. 

11 Aga Aabraham ja Saara olid vanad ja elatanud; Saaral oli lakanud
 olemast ka see, mis muidu naistele on omane. 

12 Ja Saara naeris iseeneses ja mõtles: „Nüüd, kui ma olen vanaks
 jäänud, peaks mul veel himu olema! Ja ka mu isand on vana.” 

13 Aga Issand ütles Aabrahamile: „Miks Saara naerab ja ütleb: Kas
 ma tõesti peaksin sünnitama, kuna ma ju olen vana? 

14 Kas peaks Issandal midagi olema võimatu? Ma tulen su juurde
 tagasi aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!” 

15 Kuid Saara salgas, öeldes: „Mina ei naernud.” Sest ta kartis.
 Tema aga ütles: „Sa naersid küll!” 

Aabraham palub Soodoma pärast

16 Siis mehed tõusid sealt üles ja vaatasid alla Soodoma poole; ja
 Aabraham läks koos nendega, neid saatma. 

17 Ja Issand ütles: „Kas peaksin varjama Aabrahami eest, mida tahan
 teha? 

18 Aabraham saab ometi suureks ja vägevaks rahvaks ja tema kaudu
 õnnistatakse kõiki maailma rahvaid. 

19 Sest ma tean temast, et ta käsib oma poegi ja järeltulevat sugu
 hoida Issanda teed ning teha, mis õige ja kohus, et Issand võiks
 anda Aabrahamile, mis ta temale on tõotanud.” 

20 Siis ütles Issand: „Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur
 ja nende patud on väga rasked! 

21 Seepärast ma lähen alla ja vaatan, kas minuni jõudnud kisa
 kohaselt on nad teinud kõike seda või mitte. Ma tahan seda
 teada!” 

22 Ja mehed pöördusid sealt ära ja läksid Soodomasse, aga Aabraham
 jäi veel seisma Issanda ette. 

23 Ja Aabraham astus ligi ning ütles: „Kas tahad tõesti hävitada
 õige koos õelaga? 

24 Vahest on linnas viiskümmend õiget? Kas tahad siis need hävitada
 ega taha paigale andeks anda nende viiekümne õige pärast, kes
 seal on? 

25 Jäägu sinust kaugele see tegu, et tapad õige koos õelaga, et
 õigel käib käsi nagu õelalgi! Jäägu see sinu poolt tegemata! Kas
 kogu maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?” 

26 Ja Issand ütles: „Kui ma Soodoma linnast leian viiskümmend
 õiget, siis annan nende pärast andeks kogu paigale.” 

27 Aga Aabraham kostis ning ütles: „Vaata, ma olen nõuks võtnud
 siiski Issandaga rääkida, kuigi olen põrm ja tuhk. 

28 Vahest puudub viiekümnest õigest viis? Kas tahad siis nende viie
 pärast hävitada kogu linna?” Ja tema vastas: „Ma ei hävita, kui
 leian sealt nelikümmend viis.” 

29 Ja ta jätkas veelgi kõnelust temaga ning ütles: „Vahest leidub
 seal nelikümmend?” Ja tema vastas: „Ma ei tee seda neljakümne
 pärast.” 

30 Aga ta ütles: „Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel
 räägin! Vahest leidub seal kolmkümmend?” Ja tema vastas: „Ma ei
 tee seda, kui leian sealt kolmkümmend.” 

31 Siis ta ütles: „Vaata, ma olen nõuks võtnud siiski Issandaga
 rääkida. Vahest leidub seal kakskümmend?” Ja tema vastas: „Ma ei
 hävita kahekümne pärast.” 

32 Aga ta ütles: „Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel
 üksainus kord räägin! Vahest leidub seal kümme?” Ja tema vastas:
 „Ma ei hävita kümne pärast.” 

33 Ja Issand läks ära, kui oli lõpetanud kõneluse Aabrahamiga; ja
 Aabraham läks koju. 

 «  eelmine  13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21 , 22  järgmine  »