28
Jaakob saadetakse Haaranisse

1 Siis Iisak kutsus Jaakobi ja õnnistas teda; ja ta keelas teda
 ning ütles temale: „Ära võta naist kaananlaste tütreist! 

2 Võta kätte, mine Mesopotaamiasse oma emaisa Betueli kotta ja võta
 sealt enesele naine oma ema venna Laabani tütreist. 

3 Kõigeväeline Jumal õnnistagu sind, tehku sind viljakaks ja
 paljuks, et sinust tuleks hulk rahvaid! 

4 Ta andku sulle Aabrahami õnnistust, sinule ja su soole koos
 sinuga, et sa päriksid maa, kus sa võõrana elad, mille Jumal on
 andnud Aabrahamile!” 

5 Ja Iisak saatis Jaakobi teele ning see läks Mesopotaamiasse
 süürlase Betueli poja Laabani juurde, kes oli Jaakobi ja Eesavi
 ema Rebeka vend. 

Eesav võtab enesele veel ühe naise

6 Kui Eesav nägi, et Iisak oli õnnistanud Jaakobit ja oli saatnud
 ta Mesopotaamiasse sealt enesele naist võtma, olles teda
 õnnistanud ja keelanud, öeldes: „Ära võta naist kaananlaste
 tütreist!” 

7 ja et Jaakob oli kuulanud oma isa ja ema ja oli läinud
 Mesopotaamiasse, 

8 siis Eesav mõistis, et kaananlaste tütred olid pahad ta isa
 Iisaki silmis, 

9 ja Eesav läks Ismaeli juurde ning võttis oma naiste kõrvale
 enesele naiseks Mahalati, Aabrahami poja Ismaeli tütre, Nebajoti
 õe. 

Jaakobi unenägu Peetelis

10 Jaakob aga lahkus Beer-Sebast ja läks Haarani poole. 
11 Ta sattus ühte paika ja ööbis seal, sest päike oli loojunud; ta
 võttis selle paiga kividest ühe, pani enesele peaaluseks ja
 heitis sinna paika magama. 

12 Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots
 ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala inglid astusid sedamööda üles
 ja alla. 

13 Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles: „Mina olen Issand,
 su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa
 magad, ma annan sinule ja su soole. 

14 Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja
 hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel
 õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad. 

15 Ja vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed,
 ning toon sind taas sellele pinnale, sest ma ei jäta sind maha,
 kuni olen teinud, mis ma sulle olen öelnud!” 

16 Siis Jaakob ärkas unest ja ütles: „Issand on tõesti selles
 paigas, mina aga ei teadnud seda!” 

17 Ja ta kartis ning ütles: „Küll on see paik kardetav! See pole
 muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!” 

18 Ja Jaakob tõusis hommikul vara ning võttis kivi, mille ta oli
 pannud enesele peaaluseks, ja pani selle sambaks püsti ning
 valas selle otsa peale õli. 

19 Ja ta pani sellele paigale nimeks Peetel; enne aga oli selle
 linna nimi Luus. 

20 Ja Jaakob andis tõotuse, öeldes: „Kui Jumal on minuga ja hoiab
 mind teel, mida käin, ja annab mulle leiba süüa ja riided selga, 

21 ja mina võin rahuga pöörduda oma isakotta, siis on Issand mulle
 Jumalaks, 

22 ja see kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks. Ja
 kõigest, mis sa mulle annad, ma annan sulle täpselt kümnist.” 

 «  eelmine  23 , 24 , 25 , 26 , 27 , 28 , 29 , 30 , 31 , 32  järgmine  »