37
Joosep ja tema vennad

1 Aga Jaakob elas maal, kus ta isa oli võõrana elanud, Kaananimaal. 
2 Need on Jaakobi suguvõsa lood: Kui Joosep oli
 seitsmeteistkümneaastane, siis oli ta koos oma vendadega
 lammaste ja kitsede karjane; tema oli abilisena oma isa naiste Billa ja
 Silpa poegade juures. Ja Joosep kandis isale ette nende
 halva kuulsuse. 

3 Iisrael armastas Joosepit enam kui kõiki oma poegi, sest ta oli
 tema vana ea poeg, ja ta tegi temale kirju kuue. 

4 Kui ta vennad nägid, et nende isa armastas teda enam kui kõiki
 tema vendi, siis nad vihkasid teda ega suutnud rääkida temaga
 sõbralikult. 

5 Kord nägi Joosep unenäo ja jutustas selle oma vendadele; seejärel
 hakkasid need teda veel enam vihkama. 

6 Ta nimelt ütles neile: „Kuulge ometi seda unenägu, mis ma unes
 nägin! 

7 Jah, vaadake, me olime väljal vihke sidumas, ja ennäe, minu vihk
 tõusis üles ning jäigi püsti seisma. Aga vaata, teie vihud
 ümbritsesid seda ja kummardasid minu vihu ees.” 

8 Siis ta vennad ütlesid temale: „Kas sina tahad saada meile
 kuningaks ja hakata meie üle valitsema?” Ja nad vihkasid teda
 veelgi enam tema unenägude ja kõnede pärast. 

9 Ja ta nägi veel teise unenäo, jutustas selle oma vendadele ja
 ütles: „Vaata, ma nägin veel ühe unenäo, ja ennäe, päike, kuu ja
 üksteist tähte kummardasid minu ees.” 

10 Aga kui ta seda jutustas oma isale ja vendadele, siis ta isa
 sõitles teda ning ütles temale: „Mis unenägu see küll on, mis sa
 nägid! Kas mina ja su ema ja vennad tõesti peame tulema ja sinu
 ees maani kummardama?” 

11 Ta vennad said temale kadedaks, aga ta isa pidas meeles selle loo. 

Joosep müüakse Egiptusesse

12 Kord olid ta vennad läinud Sekemisse oma isa karja hoidma. 
13 Ja Iisrael ütles Joosepile: „Eks ole su vennad Sekemis karja
 hoidmas? Tule, ma läkitan sind nende juurde!” Ja tema vastas:
 „Siin ma olen!” 

14 Siis ta ütles temale: „Mine ometi vaatama, kas su vendade käsi
 käib hästi ja kas kari on korras, ja too mulle sõna!” Ta läkitas
 teda Hebroni orust ja ta tuli Sekemisse. 

15 Ja üks mees kohtas teda, kui ta oli väljal ümber ekslemas. Ja
 mees küsis temalt, öeldes: „Mida sa otsid?” 

16 Ja tema vastas: „Ma otsin oma vendi. Ütle mulle ometi, kus nad
 karja hoiavad?” 

17 Ja mees ütles: „Nad on siit edasi läinud, sest ma kuulsin neid
 ütlevat: Läki Dotanisse!” Ja Joosep läks järele oma vendadele
 ning leidis nad Dotanis. 

18 Aga nad nägid teda kaugelt ja enne kui ta jõudis nende juurde,
 võtsid nad õelalt nõuks ta tappa. 

19 Nad ütlesid üksteisele: „Näe, sealt tuleb see unenägude
 sepitseja! 

20 Tulgem nüüd, tapkem ta ära, visakem ta mõnda kaevu ja öelgem, et
 kuri loom sõi tema ära! Siis saame näha, mis ta unenäod
 tähendavad!” 

21 Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende käest päästa
 ja ütles: „Ärgem võtkem temalt hinge!” 

22 Ja Ruuben ütles neile: „Ärge valage verd, visake ta siia kõrbes
 olevasse kaevu, aga ärge pange oma kätt tema külge!” Sest ta tahtis
 tema päästa nende käest ja saata tagasi isa juurde. 

23 Ja kui Joosep tuli oma vendade juurde, siis kiskusid need
 Joosepil kuue seljast, kirju kuue, mis tal seljas oli, 

24 ning võtsid ja viskasid ta kaevu; aga kaev oli tühi, selles ei
 olnud vett. 

25 Seejärel nad istusid leiba võtma. Ja kui nad oma silmad üles
 tõstsid ja vaatasid, ennäe, siis tuli ismaeliitide karavan
 Gileadist. Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja
 lõhnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse. 

26 Ja Juuda ütles oma vendadele: „Mis kasu sellest on, kui me
 tapame oma venna ja katame kinni tema vere? 

27 Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu
 teda, sest ta on meie lihane vend!” Ja ta vennad kuulasid teda. 

28 Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, mööda läksid, tõmbasid
 nad Joosepi kaevust välja ja müüsid Joosepi kahekümne
 hõbetüki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi
 Egiptusesse. 

29 Kui Ruuben tuli tagasi kaevu juurde, vaata, siis ei olnud
 Joosepit enam kaevus. Siis ta käristas oma riided lõhki 

30 ja läks tagasi oma vendade juurde ning ütles: „Poissi ei ole
 enam! Ja mina, kuhu ma nüüd lähen?” 

31 Siis nad võtsid Joosepi kuue ja tapsid ühe siku ning kastsid
 kuue verre. 

32 Ja nad saatsid kirju kuue, tulid oma isa juurde ning ütlesid:
 „Selle me leidsime! Tunnista nüüd, kas see on su poja kuub või
 mitte?” 

33 Ja ta tundis selle ära ning ütles: „See on mu poja kuub! Kuri
 loom on ta ära söönud, Joosep on tõesti maha murtud!” 

34 Ja Jaakob käristas oma riided lõhki, kinnitas kotiriide niuete
 ümber ja leinas oma poega kaua aega. 

35 Kõik ta pojad ja tütred püüdsid teda trööstida, kuid ta ei
 lasknud ennast trööstida, vaid ütles: „Ma lähen tõesti leinates
 oma poja juurde hauda!” Ja tema isa nuttis teda taga. 

36 Aga midjanlased müüsid tema Egiptuses Pootifarile, vaarao
 hoovkondlasele, ta ihukaitse pealikule. 

 «  eelmine  32 , 33 , 34 , 35 , 36 , 37 , 38 , 39 , 40 , 41  järgmine  »