39
Joosep ja Pootifari naine

1 Ja Joosep viidi alla Egiptusesse; ja egiptlane Pootifar, vaarao
 hoovkondlane, ihukaitsepealik, ostis tema ismaeliitidelt, kes
 olid ta sinna toonud. 

2 Aga Issand oli Joosepiga ja tema oli mees, kellel kõik asjad
 korda läksid; ja ta elas oma isanda, egiptlase kojas. 

3 Ka tema isand nägi, et Issand oli temaga ja et kõik, mis ta tegi,
 laskis Issand tema käes korda minna. 

4 Ja Joosep leidis armu tema silmis ning teenis teda; ja ta pani
 tema oma koja üle, ja kõik, mis tal oli, ta andis tema kätte. 

5 Ja sellest ajast peale, kui ta oli pannud tema oma koja üle, ja
 kõige üle, mis tal oli, Issand õnnistas egiptlase koda Joosepi
 pärast, ja Issanda õnnistus oli kõigega, mis tal oli kojas ja
 väljal. 

6 Ja ta jättis kõik, mis tal oli, Joosepi kätte ega teadnud
 millestki, kui ainult leivast, mida ta sõi. Joosep oli jumekas
 ja ilusa välimusega. 

7 Nende asjaolude tõttu sündis, et ta isanda naine Joosepile silma
 heitis ja ütles: „Maga mu juures!” 

8 Aga ta keeldus ja ütles oma isanda naisele: „Vaata, mu isand ise
 ei tea, mis kojas on, ja kõik, mis tal on, ta on andnud minu
 kätte. 

9 Ei ole ükski selles kojas suurem minust ja tema ei ole mulle keelanud
 midagi muud kui sind, sest sa oled tema naine. Kuidas
 tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?” 

10 Ja kuigi naine rääkis Joosepile iga päev, ei kuulanud see teda,
 et ta magaks ta kõrval ja oleks ta juures. 

11 Aga ühel päeval, kui Joosep tuli koju oma toimetusi tegema ja
 ühtegi inimest pererahvast ei olnud kodus, 

12 haaras ta kinni tema kuuest, öeldes: „Maga mu juures!” Aga
 Joosep jättis oma kuue tema kätte, põgenes ja läks õue. 

13 Ja kui naine nägi, et ta oma kuue oli jätnud tema kätte ja oli
 põgenenud õue, 

14 siis ta hüüdis pererahvast ja rääkis neile, öeldes: „Näete, ta
 on toonud meie juurde heebrea mehe meid ära naerma! Ta tuli mu
 juurde, et minuga magada, aga ma hüüdsin suure häälega, 

15 ja kui ta kuulis, et ma häält tõstsin ja hüüdsin, siis ta jättis
 oma kuue mu juurde, põgenes ja läks õue.” 

16 Ja ta pani tema kuue enese kõrvale seniks, kui ta isand koju
 tuli. 

17 Ja ta rääkis temale needsamad sõnad, öeldes: „Heebrea sulane,
 kelle sa oled meie juurde toonud, tuli mu juurde mind ära
 naerma. 

18 Aga kui ma häält tõstsin ja hüüdsin, siis ta jättis oma kuue mu
 juurde ja põgenes õue.” 

19 Ja kui ta isand kuulis oma naise jutustust, mida see temale
 rääkis, öeldes: „Nõndaviisi on su sulane minuga teinud”, siis ta
 viha süttis põlema. 

20 Ja Joosepi isand võttis tema ja pani vangihoonesse, sinna paika,
 kus kuninga vange kinni peeti. Siis oli ta seal vangihoones. 

21 Aga Issand oli Joosepiga ja pööras tema poole oma helduse ning
 tegi, et ta sai vangihoone ülema soosikuks. 

22 Ja vangihoone ülem andis Joosepi kätte kõik vangid, kes olid
 vangihoones, ja kõik, mis seal pidi tehtama, tegi tema. 

23 Vangihoone ülem ei vaadanud millegi järele, mis oli tema käes,
 sest Issand oli temaga ja mis ta tegi, Issand laskis korda
 minna. 

 «  eelmine  34 , 35 , 36 , 37 , 38 , 39 , 40 , 41 , 42 , 43  järgmine  »