16
Taavet võitakse kuningaks

1 Ja Issand ütles Saamuelile: „Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen
 ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud. Täida oma sarv õliga ja
 mine: mina läkitan sind petlemlase Iisai juurde, sest ma olen tema
 poegadest vaadanud enesele kuninga.” 

2 Aga Saamuel ütles: „Kuidas ma võin minna? Kui Saul kuuleb, siis
 ta tapab mu.” Ja Issand vastas: „Võta üks mullikas enesega kaasa ja
 ütle: Ma tulin Issandale ohverdama. 

3 Kutsu siis Iisai ohvrile ja mina õpetan sind, mida sa pead
 tegema; siis võia mulle see, keda ma sulle nimetan!” 

4 Ja Saamuel tegi, nagu Issand oli öelnud, ja läks Petlemma. Aga
 linna vanemad tulid värisedes temale vastu ja küsisid: „Kas tuled
 rahuga?” 

5 Ja ta vastas: „Rahuga. Ma tulen Issandale ohverdama; pühitsege
 endid ja tulge koos minuga ohvrile!” Siis ta pühitses Iisaid ja tema
 poegi ning kutsus nad ohvrile. 

6 Ja kui nad tulid, siis ta nägi Eliabi ja mõtles: „Küllap on nüüd
 Issanda ees tema võitu.” 

7 Aga Issand ütles Saamuelile: „Ära vaata ta välimusele ja pikale
 kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu
 inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis
 on südames.” 

8 Siis Iisai kutsus Abinadabi ja laskis ta Saamueli eest mööda
 minna; aga Saamuel ütles: „Issand ei ole ka teda valinud.” 

9 Siis Iisai laskis Samma mööda minna, aga Saamuel ütles: „Issand ei ole
 ka teda valinud.” 

10 Nõnda laskis Iisai oma seitse poega Saamueli eest mööda minna,
 aga Saamuel ütles Iisaile: „Issand ei ole neid valinud.” 

11 Ja Saamuel küsis Iisailt: „Kas poisid on kõik siin?” Ja Iisai
 vastas: „Noorim on veel järel, aga vaata, ta hoiab lambaid.” Siis
 ütles Saamuel Iisaile: „Läkita keegi talle järele ja too ta siia, sest me ei istu
 lauda enne, kui ta siia tuleb!” 

12 Ja Iisai läkitas mehed ning laskis ta tuua; ta oli
 punapalgeline, ilusate silmadega ja kauni välimusega. Ja Issand
 ütles: „Tõuse ja võia teda, sest tema on see!” 

13 Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja
 Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja
 edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse. 

Taavet mängib kannelt Sauli ees

14 Aga Issanda Vaim lahkus Saulist ja üks kuri vaim Issandalt
 kohutas teda. 

15 Siis ütlesid Saulile tema sulased: „Vaata ometi, kuri vaim
 Jumalalt kohutab sind. 

16 Käskigu nüüd meie isand oma sulaseid, kes on su ees, otsida
 mees, kes oskab kannelt lüüa, et ta siis, kui su peal on Jumala kuri
 vaim, mängiks oma käega ja sul oleks siis parem olla!” 

17 Ja Saul ütles oma sulastele: „Vaadake siis mulle üks mees, kes
 hästi mängib, ja tooge mu juurde!” 

18 Ja üks noortest meestest kostis ning ütles: „Vaata, ma olen
 näinud petlemlase Iisai poega, kes oskab mängida; ta on vapper
 kangelane, sõjamees ja osav sõnas; ta on nägus mees ja Issand on
 temaga.” 

19 Siis läkitas Saul käskjalad Iisai juurde, et nad ütleksid:
 „Saada minu juurde oma poeg Taavet, kes on lammaste juures!” 

20 Ja Iisai võttis eesli, leiba, nahklähkri veini ja ühe sikutalle
 ning läkitas oma poja Taavetiga Saulile. 

21 Nii tuli Taavet Sauli juurde ja astus tema teenistusse; Saul
 armastas teda väga ja Taavet sai tema sõjariistade kandjaks. 

22 Ja Saul läkitas Iisaile ütlema: „Lase Taavet jääda mu
 teenistusse, sest ta on minu silmis armu leidnud!” 

23 Ja kui vaim Jumalalt oli Sauli peal, võttis Taavet kandle ja
 mängis oma käega; siis Saul sai hingata ja temal oli parem olla ning
 kuri vaim lahkus ta pealt. 

 «  eelmine  11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20  järgmine  »