30
Taavet võidab amalekid

1 Kui Taavet ja tema mehed jõudsid kolmandal päeval Siklagi, olid
 amalekid tunginud kallale Lõunamaale ja Siklagile; nad olid Siklagi
 vallutanud ja tulega ära põletanud.  

2 Naised, kes seal olid olnud, niihästi pisikesed kui suured, olid
 nad viinud vangi; nad ei olnud surmanud kedagi, vaid viinud kaasa ja
 läinud oma teed. 

3 Ja kui Taavet oma meestega jõudis linna, vaata, siis oli see
 tulega põletatud, nende naised ja pojad ja tütred aga vangi viidud. 

4 Siis Taavet ja rahvas, kes oli koos temaga, tõstsid häält ja
 nutsid, kuni nad enam ei jõudnud nutta. 

5 Vangi viidud olid ka Taaveti mõlemad naised: Ahinoam,
 jisreellanna, ja Abigail, karmellase Naabali naine. 

6 Ja Taavetil oli väga kitsas käes, sest rahvas lubas tema kividega
 surnuks visata, sellepärast et kogu rahvas oli hinges kibestunud,
 igaüks oma poegade ja tütarde pärast; aga Taavet kinnitas ennast
 Issandas, oma Jumalas. 

7 Ja Taavet ütles preester Ebjatarile, Ahimeleki pojale: „Too
 mulle ometi õlarüü!” Ja Ebjatar tõi Taavetile õlarüü. 

8 Ja Taavet küsis Issandalt, öeldes: „Kas pean seda röövjõuku taga
 ajama? Kas ma saan nad kätte?” Ja Issand vastas talle: „Aja taga, sest
 sa saad nad tõesti kätte ja päästad kindlasti vangid!” 

9 Ja Taavet läks, tema ja need kuussada meest, kes olid koos
 temaga, ja nad jõudsid kuni Besori jõeni, kuhu osa jäi peatuma. 

10 Aga Taavet jätkas tagaajamist, tema ja nelisada meest, kuna
 peatuma jäi kakssada meest, kes olid väsinud Besori jõe ületamiseks. 

11 Nad leidsid väljalt ühe Egiptuse mehe ja viisid selle Taaveti
 juurde; ja nad andsid mehele leiba süüa ja vett juua. 

12 Ja nad andsid talle tüki viigimarjakakku ja kaks rosinakakku;
 ta sõi ja ta vaim virgus, sest ta ei olnud kolm päeva ja kolm ööd
 leiba söönud ega vett joonud. 

13 Ja Taavet küsis temalt: „Kelle oma sa oled ja kust sa pärit
 oled?” Ja ta vastas: „Mina olen Egiptuse poiss, amaleki mehe sulane,
 ja mu isand jättis mind maha, sellepärast et ma kolm päeva tagasi
 jäin haigeks. 

14 Me tungisime kallale kreetide Lõunamaale, ja sellele, mis kuulub
 Juudale, ja Kaalebi Lõunamaale, ja me põletasime tulega Siklagi.” 

15 Ja Taavet küsis temalt: „Kas tahad mind viia selle röövjõugu
 juurde?” Ja ta vastas: „Vannu mulle Jumala juures, et sa mind ei tapa
 ega loovuta mu isanda kätte, siis ma viin sind selle röövjõugu
 juurde!” 

16 Ja ta viis teda, ja vaata, nad olid laiali üle kogu maa söömas,
 joomas ja pidutsemas kõige selle suure saagi pärast, mille nad olid
 võtnud vilistite maalt ja Juudamaalt. 

17 Ja Taavet lõi neid nende retke hommikust kuni teise päeva
 õhtuni; neist ei pääsenud muud kui ainult nelisada noort meest, kes
 istusid kaamelite selga ja põgenesid. 

18 Ja Taavet päästis kõik, mis amalekid olid võtnud; Taavet päästis
 ka oma mõlemad naised. 

19 Neile ei jäänud midagi vajaka, ei vähemast ega suuremast, ei
 poegadest ega tütardest, ei saagist ega muust, mida nad neilt olid
 võtnud - Taavet tõi kõik tagasi. 

20 Ja Taavet võttis kõik lambad, kitsed ja veised, ja nad ajasid neid
 muu karja ees ning ütlesid: „See on Taaveti saak.” 

21 Ja Taavet tuli nende kahesaja mehe juurde, kes olid väsinud, et
 järgneda Taavetile, ja olid jäetud Besori jõe äärde; ja need tulid
 vastu Taavetile ja rahvale, kes oli koos temaga; Taavet lähenes
 rahvale ja küsis, kuidas nende käsi käib. 

22 Aga kõik pahad ja kõlvatud meeste hulgast, kes olid käinud koos
 Taavetiga, võtsid sõna ja ütlesid: „Sellepärast et nad ei tulnud koos
 meiega, ei anna me neile saagist, mida oleme päästnud, mitte midagi
 muud kui igaühele ainult ta naise ja lapsed; viigu nad need ja
 mingu!” 

23 Aga Taavet ütles: „Mu vennad, ärge tehke nõnda sellega, mis
 Issand meile on andnud; tema hoidis meid ja andis meie kätte selle
 röövjõugu, kes tuli meile kallale. 

24 Kes küll kuulaks teid selles asjas? Sest missugune on selle osa,
 kes läheb sõtta, niisugune on ka selle osa, kes jääb varustuse
 juurde. Saak tuleb jaotada võrdselt!” 

25 Ja nõnda jäigi alates sellest päevast ja edaspidi: sest ta tegi
 selle seaduseks ja õiguseks Iisraelis kuni tänapäevani. 

26 Ja kui Taavet tuli Siklagi, siis ta läkitas osa saagist Juuda
 vanemaile, igaühele oma sõpradest, öeldes: „Vaata, siin on teile
 tervitusand Issanda vaenlastelt saadud saagist!”  

27 Ta läkitas neile, kes olid Peetelis, Lõunamaa Raamotis, Jattiris, 
28 Aroeris, Sifmotis, Estemoas, 
29 Raakalis, jerahmeellaste linnades, keenlaste linnades, 
30 Hormas, Boor-Aasanis, Atakis 
31 ja Hebronis, ja kõigisse paigusse, kus Taavet ise ja ta
 mehed olid käinud. 

 «  eelmine  22 , 23 , 24 , 25 , 26 , 27 , 28 , 29 , 30 , 31  järgmine  »