Pauluse esimene kiri tessalooniklastele  « eelmine  järgmine » raamat     «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5  järgmine  » peatükk
2
Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas

1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
 see ei ole läinud tühja. 

2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
 teotati
 Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
 Jumala evangeeliumi suure võitlusega. 

3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
 pettusest. 

4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
 kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
 meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub. 

5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
 ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks. 

6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt, 
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
 vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
 lapsi; 

8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
 teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
 olite saanud meile armsaks. 

9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
 ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
 teile Jumala evangeeliumi. 

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
 laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute; 

11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi 
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
 Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse. 

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
 saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
 sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
 on tegev ka teis, kes te usute. 

14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
 Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
 teiegi olete saanud kannatada
 oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt, 

15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
 taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased, 

16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
 täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult. 

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti

17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
 küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
 teie palet. 

18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
 korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud. 

19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
 Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie? 

20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm! 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5  järgmine  »