1
Saalomon palub enesele tarkust

1 Ja Saalomon, Taaveti poeg, osutus tugevaks oma
 kuningriigis, ja Issand, tema Jumal, oli temaga ning tegi ta
 väga suureks. 

2 Ja Saalomon andis käsu kogu Iisraelile, tuhande- ja
 sajapealikuile, kohtumõistjaile ja kõigile juhtidele kogu
 Iisraelis, perekondade peameestele, 

3 ja Saalomon ning terve kogudus koos temaga läksid
 ohvrikünkale, mis oli Gibeonis, sest seal oli Jumala
 kogudusetelk, mille Issanda sulane Mooses kõrbes oli teinud. 

4 Ometi oli Taavet toonud Jumala laeka Kirjat-Jearimist
 paika, mille Taavet selleks oli valmistanud; sest ta oli
 Jeruusalemmas selle jaoks telgi üles löönud. 

5 Aga vaskaltar, mille Betsaleel, Huuri poja Uuri poeg, oli
 teinud, oli seal Issanda elamu ees; seal otsisid Saalomon ja kogudus
 Issandat. 

6 Ja Saalomon ohverdas seal Issanda ees kogudusetelgi
 vaskaltaril; ta ohverdas selle peal tuhat põletusohvrit. 

7 Selsamal ööl ilmutas Jumal ennast Saalomonile ja ütles
 talle: „Palu, mida ma sulle peaksin andma!” 

8 Ja Saalomon vastas Jumalale: „Sa oled Taavetile, mu isale,
 suurt heldust osutanud, ja oled minu tema asemele kuningaks
 tõstnud.  

9 Nüüd, Issand Jumal, saagu tõeks su sõna mu isale Taavetile,
 sest sa oled mu kuningaks tõstnud rahvale, keda on nõnda palju
 nagu põrmu maa peal! 

10 Anna nüüd mulle tarkust ja mõistust minna ja tulla selle
 rahva eesotsas, sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu
 suurele rahvale?” 

11 Ja Jumal ütles Saalomonile: „Et see sul südame peal on ja
 et sa ei ole palunud rikkust, varandust ega au, ka mitte oma
 vaenlaste hinge, ja et sa ei ole palunud isegi mitte pikka iga,
 vaid oled enesele palunud tarkust ja mõistust, et saaksid kohut
 mõista rahvale, kellele ma sind olen kuningaks tõstnud, 

12 siis olgu sulle antud tarkust ja mõistust! Ja ma annan
 sulle ka rikkust, varandust ja au, nagu seda ei ole olnud
 kuningail enne sind ega ole ühelgi pärast sind.” 

13 Ja Saalomon tuli ohvrikünkalt Gibeonist, kogudusetelgi
 eest, Jeruusalemma ja valitses Iisraeli üle. 

Saalomon hangib hobuseid ja vankreid

14 Ja Saalomon kogus sõjavankreid ja ratsanikke, ja tal oli
 tuhat nelisada sõjavankrit ja kaksteist tuhat ratsanikku; need paigutas
 ta vankrilinnadesse ja kuninga juurde Jeruusalemma. 

15 Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemmas oli hõbedat ja
 kulda nagu kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid
 Madalmaal.  

16 Saalomoni hobused olid toodud Egiptusest ja Kiliikiast;
 kuninga ülesostjad tõid neid Kiliikiast kindla hinna eest. 

17 Egiptusest toodi vanker kuuesaja hõbeseekli eest ja hobune
 saja viiekümne eest; ja nõnda toodi neid nende vahendusel
 kõigile hettide ja süürlaste kuningaile. 

Saalomon hakkab templit ehitama. Leping Tüürose kuningaga

18 Ja Saalomon käskis ehitada koja Issanda nimele ja
 kuningliku koja iseenesele. 

 « eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »