10
Kuningriik jaguneb kaheks: Juudaks ja Iisraeliks

1 Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud
 Sekemisse teda kuningaks tõstma. 

2 Kui Jerobeam, Nebati poeg, seda kuulis - tema oli
 Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest -, siis
 Jerobeam tuli Egiptusest tagasi. 

3 Ja nad läkitasid käskjalad talle järele ning kutsusid ta; ja Jerobeam ja
 kogu Iisrael tulid ning rääkisid Rehabeamiga, öeldes: 

4 „Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina
 oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on
 peale pannud, siis me teenime sind!” 

5 Aga tema vastas neile: „Tulge kolme päeva pärast jälle
 tagasi mu juurde!” Ja rahvas läks ära. 

6 Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud
 tema isa Saalomoni teenistuses, kui too veel elas, öeldes: „Mis
 nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?” 

7 Nad vastasid temale, öeldes: „Kui sa oled selle rahva vastu
 hea, meelitad neid ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad
 sulle sulaseiks kogu eluajaks.” 

8 Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja
 pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud koos temaga ja seisid
 tema teenistuses. 

9 Ta ütles neile: „Mis nõu teie annate, et saaksime midagi
 vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, öeldes: Kergenda
 iket, mille su isa on meile peale pannud!?” 

10 Ja nooremad, kes olid kasvanud koos temaga, vastasid
 temale, öeldes: „Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja
 sulle on öelnud: Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda
 sina seda meile - ütle neile nõnda: Minu väike sõrm on jämedam
 kui mu isa puusad. 

11 Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis
 mina annan teie ikkele veel lisa! Kui mu isa karistas teid
 piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega!” 

12 Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval
 Rehabeami juurde, nagu kuningas oli käskinud, öeldes: „Tulge
 kolmandal päeval tagasi minu juurde!” 

13 Ja kuningas vastas neile karmilt. Kuningas Rehabeam hülgas
 vanemate nõu 

14 ja kõneles neile nooremate nõu järgi, öeldes: „Mu isa on
 teie ikke teinud rängaks, aga mina annan sellele lisa! Mu isa
 karistas teid piitsadega, aga mina karistan okaspiitsadega!” 

15 Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli
 Jumalalt, et Issand saaks tõeks teha oma sõna, mis ta siilolase
 Ahija läbi oli kõnelnud Jerobeamile, Nebati pojale. 

16 Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda,
 siis vastas rahvas kuningale ja ütles:
 „Mis osa on meil Taavetis?
 Ei ole meil pärisosa Iisai pojas!
 Igamees oma telkidesse, Iisrael!
 Karjata nüüd omaenese sugu, Taavet!”
 
 Ja kogu Iisrael läks oma telkidesse.
 

17 Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes
 elasid Juuda linnades. 

18 Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Hadorami, kes oli
 sunnitöö ülevaataja, siis Iisraeli lapsed viskasid teda kividega
 ja ta suri. Kuningas Rehabeam ise aga suutis astuda vankrisse ja
 põgeneda Jeruusalemma. 

19 Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani. 

 «  eelmine  5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14  järgmine  »