18
Miika kuulutab kaotust Ahabile ja Joosafatile

1 Joosafatil oli palju rikkust ning au ja ta sai Ahabiga
 languks.  

2 Mõne aasta pärast läks ta Ahabi juurde alla Samaariasse;
 Ahab tappis palju lambaid, kitsi ja veiseid temale ja rahvale, kes
 oli koos temaga, ja õhutas teda minema üles Gileadi Raamotisse. 

3 Ja Iisraeli kuningas Ahab küsis Juuda kuningalt
 Joosafatilt: „Kas tuled koos minuga Gileadi Raamotisse?” Ja Joosafat
 vastas temale: „Nagu sina, nõnda mina, nagu sinu rahvas, nõnda
 minu rahvas! Ma tulen koos sinuga sõtta.” 

4 Ja Joosafat ütles Iisraeli kuningale: „Küsi ometi enne
 Issanda sõna!” 

5 Siis Iisraeli kuningas kogus kokku prohvetid, nelisada
 meest, ja küsis neilt: „Kas me võime minna sõdima Gileadi
 Raamoti vastu või ma pean loobuma?” Ja nad vastasid: „Mine, ja
 Jumal annab selle kuninga kätte!” 

6 Aga Joosafat küsis: „Kas ei ole siin veel mõnda Issanda
 prohvetit, et saaksime temalt küsida?” 

7 Ja Iisraeli kuningas vastas Joosafatile: „On küll veel üks
 mees, kellelt saaks küsida Issanda nõu. Aga mina vihkan teda,
 sest ta ei kuuluta mulle head, vaid alati halba. See on Miika,
 Jimla poeg.” Aga Joosafat ütles: „Kuningas ärgu rääkigu nõnda!” 

8 Siis Iisraeli kuningas kutsus ühe hoovkondlase ja ütles:
 „Kähku siia Miika, Jimla poeg!” 

9 Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat istusid kumbki
 oma aujärjel, mantlid seljas; nad istusid rehepeksu väljakul
 Samaaria värava suus ja kõik prohvetid kuulutasid nende ees. 

10 Sidkija, Kenaana poeg, oli teinud enesele raudsarved ja
 ütles: „Nõnda ütleb Issand: Nendega pead sa puskima süürlasi,
 kuni nad on hävitatud!” 

11 Ja kõik prohvetid kuulutasid sedasama ning ütlesid: „Mine
 Gileadi Raamotisse ja see õnnestub sul, sest Issand annab selle
 kuninga kätte!” 

12 Ja käskjalg, kes oli läinud Miikat kutsuma, rääkis temaga
 ning ütles: „Vaata, prohvetite sõnad on nagu ühest suust
 kuningale head; olgu siis sinugi sõna nagu ühel nende hulgast, ja
 räägi head!” 

13 Aga Miika vastas: „Nii tõesti kui Issand elab, mina
 räägin, mis mu Jumal ütleb!” 

14 Kui ta tuli kuninga juurde, siis kuningas ütles temale:
 „Miika! Kas me võime minna sõdima Gileadi Raamoti vastu või ma
 pean loobuma?” Ja ta vastas: „Minge, ja teil õnnestub see, sest nad
 antakse teie kätte!” 

15 Aga kuningas ütles temale: „Mitu korda ma pean sind
 vannutama, et sa ei räägiks mulle muud kui ainult tõtt Issanda
 nimel?”  

16 Siis ta ütles:
 „Ma nägin kogu Iisraeli hajali olevat mägedel
 nagu lambad, kellel ei ole karjast.
 Ja Issand ütles: Neil pole isandaid.
 Igaüks pöördugu rahuga koju!”
 
 
 

17 Siis ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: „Eks ma öelnud
 sulle, et ta ei kuuluta mulle head, küll aga halba!” 

18 Aga Miika ütles: „Seepärast kuulge Issanda sõna! Ma nägin
 Issandat istuvat oma aujärjel ja kogu taeva sõjaväe seisvat
 temast paremal ja vasakul pool. 

19 Ja Issand ütles: Kes tahaks ahvatleda Ahabit, Iisraeli
 kuningat, et ta läheks ja langeks Gileadi Raamotis? Siis rääkis
 üks nii ja teine rääkis naa. 

20 Aga üks vaim tuli ja seisis Issanda ees ning ütles: Mina
 ahvatlen teda! Ja Issand küsis temalt: Kuidas? 

21 Tema vastas: Ma lähen ja olen vale vaim kõigi ta prohvetite
 suus. Siis ütles Issand: Sina oled ahvatleja ja küllap sa
 suudad. Mine ja tee nõnda! 

22 Ja nüüd, vaata, Issand on pannud vale vaimu nende sinu
 prohvetite suhu ja Issand on kuulutanud sulle halba.” 

23 Siis astus ligi Sidkija, Kenaana poeg, ja lõi Miikat põse
 pihta ning küsis: „Missugust teed on Issanda Vaim minust läinud
 sinusse rääkima?” 

24 Ja Miika vastas: „Vaata, sa näed seda päeval, kui sa pead
 minema kambrist kambrisse, et ennast peita!” 

25 Siis ütles Iisraeli kuningas: „Võtke Miika ja viige ta
 tagasi linnapealik Aamoni ja kuningapoeg Joase juurde 

26 ning öelge: Nõnda ütleb kuningas: Pange ta vangikotta
 ja toitke teda hädapäraselt leiva ja veega, kuni ma rahuga tagasi
 tulen!”  

27 Aga Miika ütles: „Kui sa tõesti rahuga tagasi tuled, siis
 ei ole Issand minu läbi rääkinud!” Ja ta ütles veel: „Kuulge,
 kõik rahvad!” 

28 Ja Iisraeli kuningas ja Joosafat, Juuda kuningas, läksid
 üles Gileadi Raamotisse. 

29 Ja Iisraeli kuningas ütles Joosafatile: „Mina panen sõtta
 minnes teised riided selga, aga sina kanna oma riideid!” Ja
 Iisraeli kuningas pani teised riided selga ja nad läksid sõtta. 

30 Aga Süüria kuningas oli andnud käsu oma sõjavankrite
 pealikuile ja oli öelnud: „Ärge tapelge mitte ühegi muu, vähema
 või suurema vastu kui üksnes Iisraeli kuninga vastu!” 

31 Kui siis sõjavankrite pealikud nägid Joosafatti, ütlesid
 nad: „See on Iisraeli kuningas!” Ja nad pöördusid tema vastu
 sõdima. Siis Joosafat hakkas kisendama ja Issand aitas teda:
 Jumal meelitas nad tema kallalt ära. 

32 Kui sõjavankrite pealikud nägid, et see ei olnudki
 Iisraeli kuningas, siis nad pöördusid tagasi tema kannult. 

33 Aga keegi mees, kes oli huupi oma ammu vinna tõmmanud,
 tabas Iisraeli kuningat rihmade ja soomustuse vahele. Ja kuningas
 ütles sõjavankri juhile: „Pööra ümber ja vii mind võitlusest välja, sest
 ma olen haavatud!” 

34 Kuid taplus üha ägenes sel päeval ja Iisraeli kuningas
 pidi jääma vankrisse süürlaste vastu kuni õhtuni; aga
 päikeseloojaku ajal ta suri. 

 «  eelmine  13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21 , 22  järgmine  »