20
Joosafat võidab moabid ja ammonlased

1 Aga pärast seda tulid moabid ja ammonlased, ja nendega
 koos oli meunlasi, Joosafati vastu sõdima. 

2 Siis tuldi ja teatati Joosafatile: „Sinu vastu tuleb suur
 jõuk teiselt poolt merd Aramist. Vaata, nad on Haseson-Taamaris,
 see on Een-Gedis!” 

3 Siis Joosafat hakkas kartma ja pööras oma palge Issandat
 otsima; ta kuulutas välja paastu kogu Juudas. 

4 Ja Juuda kogunes Issandalt abi otsima, ka kõigist Juuda
 linnadest tuldi Issandat otsima. 

5 Ja Joosafat seisis Juuda ja Jeruusalemma koguduses Issanda
 kojas uue õue ees 

6 ning ütles: „Issand, meie vanemate Jumal, kas pole mitte
 sina Jumal taevas ja kõigi paganate kuningriikide valitseja?
 Sinu käes on ju jõud ja vägi, ja ükski ei suuda sulle vastu
 panna.  

7 Eks ole sina, meie Jumal, ära ajanud selle maa elanikud oma
 Iisraeli rahva eest ja andnud maa igaveseks ajaks oma sõbra
 Aabrahami soole? 

8 Nemad on seal elanud ja on seal ehitanud sinule, su nimele
 pühamu, öeldes: 

9 Kui meid tabab õnnetus, mõõk, kohus, katk või nälg, siis me
 astume selle koja ette ja sinu ette, sest selles kojas on sinu
 nimi. Ja me hüüame sinu poole oma kitsikuses, et sa meid kuuleksid ja
 aitaksid. 

10 Ja nüüd, vaata, Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku pojad,
 kelle maast sa ei lubanud Iisraeli läbi minna, kui nad
 Egiptusemaalt tulid, vaid pidid neist mööda minema ega saanud
 neid hävitada, 

11 vaata, need maksavad nüüd meile kätte, tulles meid välja
 ajama sinu omandist, mille sa meile oled andnud pärida. 

12 Meie Jumal, kas sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest
 meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale,
 ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad
 vaatavad sinu poole!” 

13 Ja kogu Juuda seisis Issanda ees, isegi nende väetid,
 nende naised ja lapsed. 

14 Ja Issanda Vaim tuli Jahasieli, Sakarja poja peale, kes
 oli Aasafi järeltulijaist pärit oleva leviit Mattanja poja
 Jeieli poja Benaja poja Sakarja poeg, 

15 ja ta ütles: „Pange tähele, kogu Juuda, Jeruusalemma
 elanikud ja kuningas Joosafat: Nõnda ütleb teile Issand: Ärge
 kartke ja ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole
 teie, vaid Jumala sõda! 

16 Minge homme alla nende vastu! Vaata, nad tulevad üles
 mööda Siisi tõusuteed ja te kohtate neid oru lõpus ida pool
 Jerueli kõrbe. 

17 Seejuures ei ole teil vaja sõdida. Astuge ette, seiske ja
 vaadake, kuidas Issand teid päästab, Juuda ja Jeruusalemm! Ärge
 kartke ja ärge tundke hirmu! Minge homme nende vastu ja Issand
 on teiega!” 

18 Siis Joosafat kummardas silmili maha ja kõik Juuda ja
 Jeruusalemma elanikud heitsid Issanda ette ning kummardasid
 Issandat.  

19 Ja need leviidid, kes olid kehatlastest ja korahlastest,
 tõusid üles, et Issandat, Iisraeli Jumalat, ülivalju häälega
 kiita.  

20 Ja järgmisel hommikul tõusid nad vara ning läksid Tekoa
 kõrbe. Nende välja minnes astus Joosafat ette ja ütles: „Kuulge
 mind, Juuda ja Jeruusalemma elanikud! Uskuge Issandasse, oma
 Jumalasse, siis te jääte püsima! Uskuge tema prohveteid, siis
 õnnestub teil kõik!” 

21 Ja ta pidas rahvaga nõu, seadis Issandale lauljad ja
 kiitjad, kes pühas ehtes pidid minema relvastatute ees ja
 ütlema: „Tänage Issandat, sest tema heldus kestab igavesti!” 

22 Sel ajal, kui nad hakkasid hõiskama ja kiitma, pani Issand
 varitsejad Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku poegadele, kes olid
 tulnud Juuda vastu; ja nad löödi maha. 

23 Sest ammonlased ja moabid tõusid Seiri mäestiku elanike
 vastu, et need hävitada ja kaotada; ja kui nad Seiri elanikele
 olid lõpu teinud, siis aitasid nad üksteist hävitada. 

24 Kui siis Juuda jõudis vaatluspaika kõrbes ja nad vaatasid
 jõugu poole, ennäe, siis lamasid laibad maas ja ükski polnud
 pääsenud.  

25 Ja Joosafat ja tema rahvas tulid neilt saaki riisuma ja
 leidsid nende juurest palju varandust, riideid ja kalleid
 riistu, ja nad võtsid endile rohkem, kui nad suutsid kanda; nad
 olid kolm päeva saaki riisumas, sest seda oli palju. 

26 Ja neljandal päeval kogunesid nad Kiituseorgu, sest seal
 kiitsid nad Issandat; seepärast nimetatakse seda paika
 Kiituseoruks tänapäevani. 

27 Siis pöördusid kõik Juuda ja Jeruusalemma mehed, ja
 Joosafat nende eesotsas, rõõmuga tagasi Jeruusalemma, sest
 Issand oli neid lasknud nende vaenlastest rõõmu tunda. 

28 Ja nad tulid naablite, kannelde ja pasunatega Jeruusalemma
 Issanda kotta. 

29 Aga hirm Jumala ees valdas kõigi maade kuningriike, kui
 nad kuulsid, et Issand oli sõdinud Iisraeli vaenlaste vastu. 

30 Siis oli Joosafati kuningriigil vaikne aeg; tema Jumal
 andis talle ümberkaudu rahu. 

Joosafati valitsemisaeg

31 Ja Joosafat valitses Juuda üle; ta oli kuningaks saades
 kolmkümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas
 kakskümmend viis aastat; ta ema nimi oli Asuuba, Silhi tütar. 

32 Ta käis oma isa Aasa teed ega lahkunud sellelt, tehes, mis
 õige oli Issanda silmis. 

33 Aga ohvrikünkad ei kadunud ja rahvas ei olnud veel
 valmistanud oma südant oma vanemate Jumalale. 

34 Ja muud Joosafati lood, varasemad ja hilisemad, vaata,
 need on kirja pandud Jehu, Hanani poja lugudes, mis on võetud
 Iisraeli Kuningate raamatusse. 

35 Ja pärast seda astus Juuda kuningas Joosafat ühendusse
 Iisraeli kuninga Ahasjaga, kes tegi õelat tööd. 

36 Ta ühines temaga laevu ehitama, mis pidid minema
 Tarsisesse; nad ehitasid laevu Esjon-Geberis. 

37 Aga Elieser, Dodavahu poeg Maaresast, kuulutas prohvetlikult
 Joosafati vastu, öeldes: „Sellepärast, et sa oled liitunud
 Ahasjaga, purustab Issand su töö!” Ja laevad hukkusid ega
 saanudki minna Tarsisesse. 

 «  eelmine  15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21 , 22 , 23 , 24  järgmine  »