34
Juuda kuningas Joosija

1 Joosija oli kuningaks saades kaheksa aastat vana ja ta
 valitses Jeruusalemmas kolmkümmend üks aastat. 

2 Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, ja käis oma isa
 Taaveti teedel ega kaldunud paremale või vasakule. 

Joosija usupuhastus

3 Oma valitsemise kaheksandal aastal, kuigi ta oli alles noor,
 hakkas ta otsima oma isa Taaveti Jumalat; ja kaheteistkümnendal
 aastal hakkas ta puhastama Juudat ja Jeruusalemma
 ohvriküngastest, viljakustulpadest ning nikerdatud ja valatud
 kujudest.  

4 Tema juuresolekul kisti maha baalide altarid; ta lõi katki
 suitsutusaltarid, mis olid ülal nende peal, purustas
 viljakustulbad ning nikerdatud ja valatud kujud, pihustas ja
 puistas need nende haudade peale, kes neile olid ohverdanud. 

5 Ja ta põletas preestrite luud nende altarite peal; nõnda ta
 puhastas Juuda ja Jeruusalemma. 

6 Ka Manasse, Efraimi ja Siimeoni linnades kuni Naftalini,
 kõikjal nende varemeil, 

7 kiskus ta maha altarid, lõi pihuks ja põrmuks
 viljakustulbad ja nikerdatud kujud ning raius katki
 suitsutusaltarid kogu Iisraelimaal. Siis ta läks tagasi
 Jeruusalemma.  

Seaduse raamat leitakse

8 Ja oma valitsemise kaheksateistkümnendal aastal, kui ta maa
 ja koja oli puhastanud, läkitas ta Saafani, Asalja poja, ja
 linnapealiku Maaseja ja usaldusmehe Joahi, Jooahase poja,
 kohendama Issanda, oma Jumala koda. 

9 Ja need tulid ülempreester Hilkija juurde ja andsid üle
 raha, mis oli toodud Jumala kotta, mida leviidid, lävehoidjad,
 olid kogunud Manassest, Efraimist ja kogu ülejäänud Iisraelist
 ja kogu Juudast ja Benjaminist ja Jeruusalemma elanikelt. 

10 Ja nad andsid selle tööjuhatajate kätte, kelle hooleks oli
 Issanda koda, et need annaksid seda töötegijaile, kes töötasid
 Issanda kojas koja parandamiseks ja kohendamiseks. 

11 Ja need andsid seda meistritele ja ehitustöölistele, et
 nad ostaksid tahutud kive ja puitu aampalkideks ning nende
 kodade katmiseks, mis Juuda kuningad olid lasknud laguneda. 

12 Ja need mehed tegid ustavalt tööd. Neil olid ülevaatajaiks
 leviidid Jahat ja Obadja Merari poegadest, Sakarja ja Mesullam
 Kehati poegadest, et neid juhatada; ja leviidid, kõik, kes
 oskasid mänguriistu käsitseda, 

13 olid ülevaatajaiks kandjaile ja juhatasid kõiki töötegijaid
 mitmesugustel töödel. Ja leviitidest olid kirjutajad, ametnikud
 ja väravahoidjad. 

14 Ja kui nad võtsid välja raha, mis Issanda kotta oli
 toodud, siis leidis preester Hilkija Issanda Seaduse raamatu,
 mis Moosese läbi oli antud. 

15 Ja Hilkija võttis sõna ning ütles kirjutaja Saafanile:
 „Ma leidsin Issanda kojast Seaduse raamatu.” Ja Hilkija
 andis raamatu Saafanile. 

16 Ja Saafan viis raamatu kuningale ja tõi kuningale ka veel
 sõna, öeldes: „Su sulased on teinud kõik, mis nende kätte oli
 antud.  

17 Raha, mis leidus Issanda kojas, on toodud ja antud
 ülevaatajaile ning töötegijaile.” 

18 Ja kirjutaja Saafan teatas kuningale ning ütles: „Preester
 Hilkija andis mulle raamatu.” Ja Saafan luges sellest kuningale
 ette.  

19 Aga kui kuningas kuulis Seaduse sõnu, siis ta käristas
 oma riided lõhki. 

20 Ja kuningas andis käsu Hilkijale ja Ahikamile, Saafani
 pojale, ja Abdonile, Miika pojale, ja kirjutaja Saafanile ja
 kuninga sulasele Asajale, öeldes: 

21 „Minge küsitlege Issandat minu ning Iisraelist ja Juudast
 ülejäänute nimel leitud raamatu sõnade pärast, sest suur on
 Issanda viha, mis meie peale on valatud, sellepärast et meie
 vanemad ei ole tähele pannud Issanda sõna ega ole teinud kõike
 nõnda, nagu selles raamatus on kirjutatud!” 

22 Siis läksid Hilkija ja need, keda kuningas käskis,
 naisprohvet Hulda juurde, kes oli riietehoidja Sallumi, Tokhati
 poja, Hasra pojapoja naine ja elas Jeruusalemmas teises
 linnaosas, ja rääkisid temale, nagu see asi oli. 

23 Ja tema ütles neile: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal:
 Öelge sellele mehele, kes teid minu juurde läkitas: 

24 Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma saadan sellele paigale ja
 selle elanikele õnnetuse, kõik need sajatused, mis on kirja
 pandud selles raamatus, mida Juuda kuningale ette loeti, 

25 sellepärast et nad jätsid minu maha ja suitsutasid
 teistele jumalatele, et mind vihastada oma igasugu kätetöödega,
 sellepärast valatakse ka minu tuline viha selle paiga peale ja
 see ei kustu mitte. 

26 Aga Juuda kuningale, kes teid läkitas Issandat küsitlema,
 öelge nõnda: Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal, sõnadest, mis sa
 oled kuulnud: 

27 Et su süda pehmenes ja sa alandasid ennast Jumala ees, kui
 sa kuulsid tema sõnu selle paiga ja selle elanike kohta, et sa
 alandasid ennast minu ees, käristasid oma riided lõhki ja nutsid
 minu ees, siis olen ka mina sind kuulnud, ütleb Issand. 

28 Vaata, ma koristan sind su vanemate juurde ja sind
 koristatakse rahus oma hauda ja sinu silmad ei saa näha kogu seda
 õnnetust, mille ma saadan sellele paigale ja selle elanikele.”
 Ja nad tõid kuningale sõna tagasi. 

29 Siis kuningas läkitas käsu ja kogus kokku kõik Juuda ja
 Jeruusalemma vanemad. 

30 Ja kuningas läks Issanda kotta, ka kõik Juuda mehed ja
 Jeruusalemma elanikud, preestrid ja leviidid ja kogu rahvas,
 niihästi suured kui väikesed, ja ta luges nende kuuldes
 Issanda kojast leitud Seaduse raamatu kõik sõnad. 

31 Ja kuningas astus oma kohale ja tegi Issanda ees lepingu,
 et nad käivad Issanda järel ja peavad tema käske, manitsusi ja
 määrusi kõigest südamest ja kõigest hingest, et täita selle
 Seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse oli kirjutatud. 

32 Ja ta seadis selle lepingu alla kõik, kes leiti
 Jeruusalemmast ja Benjaminist. Ja Jeruusalemma elanikud täitsid
 Jumala, oma vanemate Jumala lepingut. 

33 Ja Joosija kõrvaldas kõik jäledused kõigist Iisraeli laste
 maakondadest ja pani kõik, kes elasid Iisraelis, teenima
 Issandat, nende Jumalat. Niikaua kui ta elas, ei taganenud nad
 Issandast, oma vanemate Jumalast. 

 «  eelmine  27 , 28 , 29 , 30 , 31 , 32 , 33 , 34 , 35 , 36  järgmine  »