17
Assuri kuningas vallutab Samaaria ja rahvas viiakse vangi

1 Juuda kuninga Aahase kaheteistkümnendal aastal sai Hoosea, Eela
 poeg, Samaarias Iisraeli kuningaks üheksaks aastaks. 

2 Tema tegi kurja Issanda silmis, ometi mitte nõnda nagu need
 Iisraeli kuningad, kes olid olnud enne teda. 

3 Tema vastu tuli Assuri kuningas Salmaneser ja Hoosea sai tema
 alamaks ning pidi temale maksu maksma. 

4 Aga Assuri kuningas sai teada, et Hoosea sepitseb vandenõu: ta oli
 läkitanud käskjalad Egiptuse kuninga Soo juurde ega olnud viinud
 Assuri kuningale maksu nagu varem igal aastal; ja Assuri kuningas
 võttis ta kinni ja aheldas vangikotta. 

5 Ja Assuri kuningas vallutas kogu maa ja läks Samaariasse ning
 piiras seda kolm aastat. 

6 Hoosea üheksandal aastal vallutas Assuri kuningas Samaaria ja
 viis Iisraeli asumisele Assurisse, pannes nad elama Halahhi,
 Haabori jõe äärde Goosanis, ja meedlaste linnadesse. 

7 See sündis sellepärast, et Iisraeli lapsed olid pattu teinud
 Issanda, oma Jumala vastu, kes oli nad ära toonud Egiptusemaalt
 vaarao, Egiptuse kuninga käe alt, ja et nad kartsid teisi jumalaid 

8 ja käisid nende rahvaste kommete järgi, keda Issand oli ära
 ajanud Iisraeli laste eest, ja Iisraeli kuningate kommete järgi, mida
 nemad olid sisse toonud. 

9 Iisraeli lapsed olid teinud asju, mis olid ebakohased
 Issanda, nende Jumala ees: nad olid endile ehitanud ohvrikünkaid
 igasse linna, niihästi vahitornide juurde kui kindlustatud linnadesse. 

10 Nad olid endile püstitanud sambaid ja viljakustulpi igale
 kõrgemale künkale ja iga halja puu alla. 

11 Nad olid seal, kõigil ohvrikünkail, suitsutanud nagu rahvad,
 keda Issand oli ära saatnud nende eest, ja olid teinud kurje asju
 Issanda vihastamiseks. 

12 Nad olid teeninud ebajumalaid, kuigi Issand oli neile öelnud:
 „Te ei tohi seda teha!” 

13 Ja Issand oli hoiatanud Iisraeli ja Juudat kõigi prohvetite ja
 kõigi nägijate läbi, öeldes: „Pöörduge oma kurjadelt teedelt ja
 pidage minu käske ja määrusi vastavalt kogu Seadusele, mille ma
 andsin teie vanemaile ja mille pärast ma läkitasin teile sõna oma
 sulaste, prohvetite läbi!” 

14 Aga nad ei kuulanud teda, vaid jäid kangekaelseiks, nõnda nagu
 olid olnud nende vanemad, kes ei uskunud Issandasse, oma Jumalasse. 

15 Nad põlgasid tema seadlusi ja tema lepingut, mille ta oli
 teinud nende vanematega, ja tema hoiatusi, millega ta neid oli
 hoiatanud, ja käisid tühjuse järel ning said ise tühiseks, ja
 rahvaste järel, kes olid neil ümberkaudu, kuigi Issand neid oli
 keelanud, et nad ei teeks nõnda nagu need. 

16 Nad hülgasid kõik Issanda, oma Jumala käsud ja valmistasid
 endile valatud kujud: kaks vasikat; nad valmistasid Aŵera kuju ja
 kummardasid kõiki taevavägesid ning teenisid Baali. 

17 Ja nad lasksid oma poegi ja tütreid tulest läbi käia; nad
 küsitlesid ennustajaid ja toimetasid nõidust; nad müüsid endid kurja
 tegema Issanda silmis, vihastuseks temale. 

18 Siis Issand vihastus väga Iisraeli pärast ja ta kõrvaldas nad
 oma palge eest; ei jäänud üle muud kui ainult Juuda suguharu. 

19 Isegi Juuda ei pidanud Issanda, oma Jumala käske, vaid nad
 käisid nende seaduste järgi, mis Iisrael oli teinud. 

20 Seepärast hülgas Issand kogu Iisraeli soo ja alandas neid ning
 andis nad riisujate kätte, heites nad viimaks hoopis ära oma palge
 eest. 

21 Sest Iisrael oli ennast lahti rebinud Taaveti soost ja nad olid
 tõstnud kuningaks Jerobeami, Nebati poja; aga Jerobeam viis Iisraeli
 ära Issanda järelt ning saatis nad suurt pattu tegema. 

22 Ja Iisraeli lapsed käisid kõigis Jerobeami pattudes, mis ta oli
 teinud - neist nad ei loobunud, 

23 kuni Issand viimaks kõrvaldas Iisraeli oma palge eest, nõnda
 nagu ta oli kuulutanud kõigi oma sulaste, prohvetite läbi; seepärast
 pidi Iisrael oma maalt minema võõrsile - Assurisse, kus nad on
 tänapäevani.  

Samaaria asustatakse võõrastega

24 Ja Assuri kuningas laskis rahvast tulla Paabelist, Kuutast,
 Avvast, Hamatist ja Sefarvaimist ning asustas nad Samaaria
 linnadesse Iisraeli laste asemele; ja nemad pärisid Samaaria ning
 elasid selle linnades. 

25 Aga oma sinnaasumise alguses ei kartnud nad Issandat; siis
 läkitas Issand nende sekka lõvisid, kes neid tapsid. 

26 Ja Assuri kuningale räägiti ning öeldi: „Rahvad, keda sa viisid
 võõrsile ja asustasid Samaaria linnadesse, ei tunne maa Jumala
 õigust; seepärast on ta läkitanud nende sekka lõvisid, ja vaata,
 need surmavad neid, sellepärast et nad ei tunne maa Jumala õigust.” 

27 Siis Assuri kuningas andis käsu, öeldes: „Viige sinna üks neist
 preestritest, keda te sealt olete ära toonud; ta mingu ja elagu seal
 ning õpetagu neile maa Jumala õigust!” 

28 Nii tuli üks preestritest, keda nad olid viinud Samaariast
 võõrsile, ja asus Peetelisse ning õpetas neid, kuidas nad pidid
 Issandat kartma. 

29 Aga iga rahvas valmistas oma jumalad ja nad paigutasid need
 ohvriküngaste kodadesse, mis samaarlased olid teinud, iga rahvas oma
 linna, kus nad elasid. 

30 Nii tegid Paabeli mehed Sukkot-Benoti, Kuuta mehed Neergali ja
 Hamati mehed Aŵima; 

31 avvilased tegid Nibhasi ja Tartaki, ja sefarvaimlased põletasid
 oma lapsi tules Adrammelekile ja Anammelekile, Sefarvaimi jumalaile. 

32 Nad kartsid küll ka Issandat, aga seadsid endile
 iseeneste hulgast ohvriküngaste preestreid, kes nende eest ohverdasid
 ohvriküngaste kodades. 

33 Nad kartsid Issandat, aga teenisid oma jumalaid nende rahvaste
 viisil, kelle keskelt nad olid toodud võõrsile. 

34 Tänapäevani teevad nad endiste viiside järgi: nad ei karda
 Issandat ja nad ei tee nende määruste ja viiside, ei Seaduse ega
 käskude järgi, mis Issand andis Jaakobi lastele, kellele ta pani
 nimeks Iisrael. 

35 Issand oli teinud nendega lepingu ja oli neid käskinud, öeldes:
 „Te ei tohi karta ega kummardada teisi jumalaid, samuti ei tohi te
 neid teenida ega neile ohverdada, 

36 vaid Issandat, kes tõi teid Egiptusemaalt ära suure jõuga ja
 väljasirutatud käsivarrega, peate te kartma ja kummardama, ja te
 peate temale ohverdama! 

37 Neid määrusi ja seadlusi ja Seadust ja käske, mis ta
 teile on kirja pannud, peate te hoolsasti täitma kogu oma eluaja,
 aga muid jumalaid ei tohi te karta! 

38 Lepingut, mille ma teiega tegin, ärge unustage! Ärge kartke muid
 jumalaid, 

39 vaid kartke Issandat, oma Jumalat, siis ta päästab teid kõigi
 teie vaenlaste käest!” 

40 Aga nemad ei kuulanud, vaid talitasid oma endisel viisil. 

41 Ja need rahvad kartsid küll Issandat, aga nad teenisid samuti
 oma nikerdatud kujusid; ka nende lapsed ja nende laste lapsed teevad
 veel tänapäevalgi nõnda, nagu nende vanemad olid teinud. 

 «  eelmine  12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21  järgmine  »