18
Juuda kuningas Hiskija

1 Ja Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja kolmandal aastal sai
 kuningaks Hiskija, Juuda kuninga Aahase poeg. 

2 Tema oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta
 valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli
 Abi, Sakarja tütar. 

3 Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta
 isa Taavet oli teinud. 

4 Tema kõrvaldas ohvrikünkad, purustas sambad, raius maha
 viljakustulbad ja pihustas vaskmao, mille Mooses oli teinud; sest kuni
 nende päevadeni olid Iisraeli lapsed suitsutanud sellele; seda
 kutsuti Nehustaniks. 

5 Tema lootis Issanda, Iisraeli Jumala peale ja tema sarnast ei
 olnud kõigi Juuda kuningate hulgas, kes olid enne või pärast teda. 

6 Tema kiindus Issandasse ega lahkunud tema järelt, vaid pidas
 tema käske, mis Issand oli Moosesele andnud. 

7 Ja Issand oli temaga; kõikjal, kuhu ta läks, oli tal edu. Ta
 hakkas vastu Assuri kuningale ega teeninud teda. 

8 Ta lõi vilisteid kuni Assani ja selle maa-aladeni, niihästi vahitorne
 kui kindlustatud linnu. 

Samaaria alistatakse

9 Aga kuningas Hiskija neljandal aastal, see on Iisraeli kuninga
 Hoosea, Eela poja seitsmendal aastal, tuli Assuri kuningas Salmaneser
 Samaaria vastu ja piiras seda 

10 ning vallutas selle kolme aasta pärast. Hiskija kuuendal
 aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea üheksandal aastal, vallutati Samaaria. 

11 Ja Assuri kuningas viis Iisraeli Assurisse ning saatis nad
 Halahhi ja Haabori jõe äärde Goosanis ja meedlaste linnadesse, 

12 sellepärast et nad ei olnud kuulanud Issanda, oma Jumala häält,
 vaid olid rikkunud ta lepingu, kõik selle, mis Mooses, Issanda sulane,
 oli käskinud; nad ei kuulanud seda ega teinud selle järgi. 

Assuri sõjakäik Juuda vastu

13 Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri
 kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja
 vallutas need. 

14 Siis läkitas Juuda kuningas Hiskija Laakisesse Assuri kuningale
 ütlema: „Ma olen pattu teinud. Mine mu kallalt ära! Mis sa mulle
 peale paned, seda ma tahan kanda!” Ja Assuri kuningas pani Juuda
 kuninga Hiskija peale kolmsada talenti hõbedat ja kolmkümmend talenti
 kulda. 

15 Ja Hiskija andis kõik Issanda kojas ja kuningakoja varanduste
 hulgas leiduva hõbeda. 

16 Sel korral raius Hiskija ära Issanda templi uksed ja piidad,
 mis Juuda kuningas Hiskija ise oli karranud, ja andis need Assuri
 kuningale.  

17 Aga Assuri kuningas läkitas Laakisest ülemjuhataja,
 ülemkammerhärra ja ülemjoogikallaja suure väehulgaga Jeruusalemma
 kuningas Hiskija vastu. Need tulid ja jõudsid Jeruusalemma. Kui nad
 olid tulnud ja pärale jõudnud, siis nad peatusid ülatiigi veejuhtme
 juures, mis on Vanutajavälja maantee ääres. 

18 Ja kui nad hüüdsid kuningat, siis läksid välja nende juurde
 Eljakim, Hilkija poeg, kes oli kojaülem, kirjutaja Sebna ja nõunik
 Joah, Aasafi poeg. 

19 Ja ülemjoogikallaja ütles neile: „Öelge ometi Hiskijale: Nõnda
 ütleb suurkuningas, Assuri kuningas: Mis lootus see on, mida sa hellitad? 

20 Sa arvad, et paljad sõnad on nõu ja jõud võitluseks. Kelle
 peale sa nüüd loodad, et oled mulle vastu hakanud? 

21 Vaata, nüüd sa loodad Egiptuse, selle murtud pillirookepi
 peale, mis tungib pihku ja puurib selle läbi, kui keegi selle peale
 toetub. Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas, kõigile, kes loodavad
 tema peale. 

22 Või kui te mulle ütlete: Me loodame Issanda, oma Jumala peale,
 kas pole siis mitte tema see, kelle ohvrikünkad ja altarid Hiskija
 kõrvaldas, öeldes Juudale ja Jeruusalemmale: Selle altari ees te
 peate kummardama Jeruusalemmas!? 

23 Nüüd aga vea ometi kihla mu isandaga, Assuri kuningaga: mina
 annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile ratsanikke! 

24 Kuidas sa siis saaksid tagasi tõrjuda asevalitseja, ühe mu
 isanda vähimaist sulaseist? Aga sa loodad Egiptuse, tema sõjavankrite
 ja ratsanike peale! 

25 Kas ma siis nüüd ilma Issandata olen tulnud selle paiga vastu,
 et seda hävitada? Issand ise ütles mulle: Mine sinna maale ja hävita
 see!” 

26 Siis ütlesid Eljakim, Hilkija poeg, Sebna ja Joah
 ülemjoogikallajale: „Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me
 mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva
 rahva kuuldes!” 

27 Kuid ülemjoogikallaja vastas neile: „Kas mu isand on mind
 läkitanud kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka
 müüri peal istuvatele meestele, kes koos teiega peavad sööma oma rooja
 ja jooma oma kust!” 

28 Ja ülemjoogikallaja astus ette ning hüüdis valju häälega juudi
 keeles, rääkis ja ütles: „Kuulge suurkuninga, Assuri kuninga sõna! 

29 Nõnda ütleb kuningas: Ärge laske endid Hiskijast petta, sest
 tema ei suuda teid päästa minu käest! 

30 Ärgu pangu Hiskija teid lootma Issanda peale, öeldes: Issand
 päästab meid kindlasti ja seda linna ei anta Assuri kuninga kätte! 

31 Ärge kuulake Hiskijat, sest Assuri kuningas ütleb nõnda: Tehke
 minuga alistusleping ja tulge välja minu juurde, siis te võite süüa
 igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma
 kaevust vett, 

32 kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane,
 vilja ja veini maa, leiva ja viinamägede maa, õlipuude ja mee maa, ja
 te jääte elama ega sure. Aga ärge kuulake Hiskijat, sest tema
 ässitab teid, kui ta ütleb: Issand päästab meid! 

33 Kas on muude rahvaste jumalaist mõni päästnud oma maa Assuri
 kuninga käest? 

34 Kus on Hamati ja Arpadi jumalad? Kus on Sefarvaimi, Heena ja
 Ivva jumalad? Kas need päästsid Samaaria minu käest? 

35 Kes kõigi teiste maade jumalaist on päästnud oma maa minu käest,
 et Issand peaks päästma Jeruusalemma minu käest?” 

36 Aga rahvas vaikis ega vastanud temale sõnagi, sest niisugune
 oli kuninga käsk, kes oli öelnud: „Ärge vastake temale!” 

37 Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, kirjutaja Sebna ja
 nõunik Joah, Aasafi poeg, Hiskija juurde, riided lõhki käristatud, ja
 kandsid temale ette ülemjoogikallaja sõnad. 

 «  eelmine  13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21 , 22  järgmine  »