4
Lesknaise õli

1 Kord hüüdis Eliisale keegi naine, üks prohvetijüngrite naisi,
 öeldes: „Su sulane, minu mees, on surnud. Ja sa tead, et su sulane
 kartis Issandat. Nüüd tuleb võlausaldaja mu kahte poega enesele orjaks
 võtma.” 

2 Ja Eliisa ütles temale: „Mis ma pean sulle tegema? Ütle mulle,
 mis sul kojas on.” Ja ta vastas: „Su teenijal ei ole kojas
 midagi muud kui kruus õli.” 

3 Siis ta ütles: „Mine palu enesele külast astjaid, kõigilt oma
 naabreilt, tühje astjaid ja mitte liiga vähe! 

4 Siis mine ja sule uks enese ja oma poegade järelt ja vala
 kõigisse neisse astjaisse; ja mis saab täis, pane kõrvale!” 

5 Ja naine läks ta juurest ära ja sulges ukse enese ja oma poegade
 järelt; nemad tõid temale astjaid ja tema valas õli sisse. 

6 Ja kui astjad said täis, siis ta ütles oma pojale: „Too mulle
 veel üks astja!” Aga poeg vastas temale: „Astjat ei ole enam.” Ja
 õlivool lakkas. 

7 Siis ta tuli ja kuulutas seda jumalamehele; ja see ütles: „Mine
 müü õli ära ja tasu oma võlg! Sina ja su pojad aga elage ülejäägist!” 

Eliisa äratab surnuist Suunemi naise poja

8 Ja ühel päeval juhtus, et Eliisa läks Suunemisse; seal oli keegi
 rikas naine ja see peatas teda leiba võtma; nõnda iga kord, kui ta
 sealt läbi läks, põikas ta sinna leiba võtma. 

9 Ja naine ütles oma mehele: „Vaata, ma tean, et see, kes alati
 meilt mööda läheb, on püha jumalamees. 

10 Tehkem ometi pisike müürikamber ja pangem temale sinna
 ase, laud, iste ja lambijalg; ja kui ta tuleb meie juurde, siis ta
 võib minna sinna.” 

11 Ja ühel päeval juhtus, et ta tuli sinna, läks müürikambrisse ja
 magas seal. 

12 Ja ta ütles oma teenrile Geehasile: „Kutsu see suunemlanna!” Ja
 see kutsus tema ning naine astus ta ette. 

13 Siis ta ütles teenrile: „Ütle ometi temale: Vaata, sa oled meie
 pärast kõike seda vaeva näinud. Mida saaks teha sinu heaks? Kas on
 tarvis su eest midagi rääkida kuninga või väepealikuga?” Aga naine
 vastas: „Ma elan ju oma rahva keskel.” 

14 Eliisa küsis: „Mida siis saaks teha tema heaks?” Ja Geehasi
 vastas: „Vaata, tal pole poega ja ta mees on vana.” 

15 Siis ta ütles: „Kutsu tema!” Ja Geehasi kutsus ta, ja naine astus uksele. 
16 Ja Eliisa ütles: „Aasta pärast selsamal ajal sa kaisutad
 poega.” Aga ta vastas: „Ei, mu isand! Sina, jumalamees, ära peta oma
 teenijat!”  

17 Ent naine jäi lapseootele ja tõi aasta pärast selsamal ajal
 poja ilmale, nagu Eliisa temale oli öelnud. 

18 Ja kui laps oli suuremaks kasvanud, siis juhtus ühel päeval, et
 ta läks välja oma isa juurde, kes oli viljalõikajate juures,  

19 ja ütles oma isale: „Mu pea! Mu pea!” Ja isa ütles oma teenrile:
 „Kanna ta tema ema juurde!” 

20 Ja see kandis teda ning viis ta tema ema juurde; ja poeg istus
 ema põlvil kuni keskpäevani, siis ta suri. 

21 Ja ema läks üles ja pani ta jumalamehe voodisse, sulges ukse
 tema järelt ja läks välja. 

22 Siis kutsus ta oma mehe ja ütles: „Läkita mulle nüüd keegi
 poistest ja üks emaeesel, siis ma ruttan jumalamehe juurde ja tulen
 kohe tagasi!” 

23 Aga mees ütles: „Miks sa täna lähed tema juurde? Ei ole ju
 noorkuu ega hingamispäev.” Kuid ta vastas: „Ole mureta!” 

24 Ja ta saduldas emaeesli ning ütles oma teenrile: „Aja ühtesoodu
 ja ära peata mu sõitu muidu, kui ma sulle ütlen!” 

25 Ja ta läks ning tuli jumalamehe juurde Karmeli mäele; ja kui
 jumalamees teda eemalt nägi, siis ta ütles Geehasile, oma teenrile:
 „Näe, see on suunemlanna! 

26 Jookse nüüd temale vastu ja küsi temalt: Kas sinu ja su mehe ja
 su poja käsi käib hästi?” Ja naine vastas: „Hästi.” 

27 Ja kui ta tuli jumalamehe juurde mäele, siis ta võttis tema
 jalgade ümbert kinni; aga Geehasi astus ligi, et teda eemale tõugata,
 kuid jumalamees ütles: „Jäta ta rahule, sest ta hing on meeleheitel!
 Issand on seda varjanud minu eest ega ole mulle avaldanud.” 

28 Ja naine ütles: „Kas ma palusin oma isandalt poega? Kas ma ei
 öelnud, et ära mind peta?” 

29 Siis Eliisa ütles Geehasile: „Pane vöö vööle, võta minu sau
 kätte ja mine! Kui sa kohtad kedagi, siis ära tereta teda, ja kui keegi
 teretab sind, siis ära vasta temale! Ja pane mu sau poisikese silmade
 peale!” 

30 Aga poisikese ema ütles: „Nii tõesti kui Issand elab, ja nii
 tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind!” Siis Eliisa tõusis ja läks
 tema järele. 

31 Aga Geehasi oli läinud nende ees ja oli pannud saua poisikese
 silmade peale: kuid ei häält ega märkamist! Ja ta tuli tagasi Eliisale
 vastu ja jutustas talle, öeldes: „Poisike ei ärganud.” 

32 Ja Eliisa tuli sinna kotta, ja vaata, poisike oli surnud ja
 pandud tema voodisse. 

33 Ta läks sisse ning sulges ukse nende mõlema järelt ja palus Issandat. 
34 Siis ta astus voodisse, heitis lapse peale, pani oma suu tema
 suu peale, oma silmad tema silmade peale ja oma käed tema käte peale;
 ja kui ta tema peal lamas, siis soojenes lapse ihu. 

35 Siis ta tuli ja kõndis kojas korra sinna ja tänna, läks üles ja
 heitis poisi peale; siis aevastas poisike seitse korda ja avas silmad. 

36 Ja ta kutsus Geehasi ning ütles: „Kutsu see suunemlanna!” Ja
 Geehasi
 kutsus naise ning naine tuli tema juurde. Ja Eliisa ütles: „Võta oma
 poeg!” 

37 Ja naine tuli ja langes tema jalgade ette ning kummardas maani,
 võttis oma poja ja läks välja. 

Eliisa imeteod prohvetijüngrite ees

38 Ja Eliisa läks tagasi Gilgali. Ja maal oli nälg. Ja kui
 prohvetijüngrid tema ees istusid, ütles ta oma teenrile: „Pane suur
 pott tulele ja keeda prohvetijüngritele leent!” 

39 Ja üks neist läks väljale noppima kassinaereid, leidis aga
 metsiku väänkasvu, noppis sellelt oma kuue täis marju ja tuli ning
 lõikas need leemepotti, sest nad ei tundnud neid. 

40 Ja meestele kallati süüa; aga kui nad leent sõid, siis
 kisendasid nad ja ütlesid: „Jumalamees, surm on potis!” Ja nad ei
 võinud süüa. 

41 Tema aga ütles: „Tooge jahu!” Ja ta viskas selle potti
 ning ütles: „Kallake rahvale ja nad söögu!” Siis ei olnud potis
 midagi halba. 

42 Ja keegi mees tuli Baal-Saalisast ning tõi jumalamehele
 uudseleiba - kakskümmend odraleiba, ja tema leivakotis oli vastvalminud
 vilja. Eliisa ütles: „Anna rahvale, et nad süüa saaksid!” 

43 Aga tema teener küsis: „Kuidas ma seda sajale mehele ette
 annan?” Ja ta vastas: „Anna rahvale ja nad söögu, sest nõnda ütleb
 Issand: Sellest saab süüa ja jääb ülegi!” 

44 Ja teener pani selle neile ette ja nad sõid ning jätsid ülegi, Issanda
 sõna peale. 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »