6
Raudkirves ujub

1 Kord ütlesid prohvetijüngrid Eliisale: „Vaata ometi, paik, kus
 me seal sinu ees istume, on meile kitsas! 

2 Mingem nüüd Jordani äärde ja toogem sealt igamees ühe palgi, et
 saaksime endile valmistada paiga, kus istuda!” Ja ta ütles: „Minge!” 

3 Aga üks neist ütles: „Ole hea ja tule koos oma sulastega!” Ja ta
 vastas: „Ma tulen.” 

4 Ja ta läks koos nendega. Nad tulid Jordani äärde ja raiusid puid. 
5 Aga kui üks neist oli palki langetamas, siis kukkus tema kirves
 vette. Ta kisendas ning ütles: „Oh häda, mu isand! See oli ju
 laenatud!” 

6 Aga jumalamees küsis: „Kuhu see kukkus?” Ja kui temale näidati
 paika, siis ta lõikas kepi ja heitis selle sinna ning sai kirve
 ujuma. 

7 Ja ta ütles: „Tõsta see üles!” Ja mees sirutas käe ning võttis selle. 

Eliisa ja süürlased

8 Kui Süüria kuningas oli sõjas Iisraeli vastu, siis ta pidas nõu
 oma sulastega, öeldes: „Seal ja seal teatavas paigas ma asun leeri.” 

9 Aga jumalamees läkitas Iisraeli kuningale ütlema: „Hoia, et sa
 ei lähe sellest paigast mööda, sest süürlased asuvad sinna!” 

10 Siis läkitas Iisraeli kuningas oma mehi sinna paika, millest
 jumalamees oli temale rääkinud ja teda hoiatanud, et ta hoiduks
 sealt; ja see ei sündinud mitte üks ega kaks korda. 

11 Ja Süüria kuninga süda muutus sellest rahutuks ja ta
 kutsus oma sulased ning küsis neilt: „Kas teate mulle öelda, kes meie
 omadest hoiab Iisraeli kuninga poole?” 

12 Siis ütles üks tema sulaseist: „Mitte keegi, mu isand kuningas,
 vaid prohvet Eliisa, kes on Iisraelis, annab Iisraeli kuningale teada
 ka need sõnad, mis sa räägid oma magamiskambris.” 

13 Siis ta ütles: „Minge ja vaadake, kus ta on, siis ma läkitan ja
 lasen ta kinni võtta!” Ja temale anti teada ning öeldi: „Vaata, ta
 on Dotanis.” 

14 Siis ta läkitas sinna hobuseid ja sõjavankreid ja suure
 sõjaväe; ja nad tulid öösel ning piirasid linna. 

15 Kui jumalamehe teener hommikul vara üles tõusis ja välja läks,
 vaata, siis oli linna ümber sõjavägi, hobused ja vankrid. Ja ta
 teener ütles temale: „Oh häda, mu isand, mis me nüüd teeme?” 

16 Aga ta vastas: „Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem
 kui neid, kes on nendega!” 

17 Ja Eliisa palvetas ning ütles: „Issand, tee ometi ta silmad
 lahti, et ta näeks!” Ja Issand tegi poisi silmad lahti ja too nägi,
 ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa. 

18 Kui siis süürlased tulid tema juurde, palus Eliisa Issandat ja
 ütles: „Löö seda rahvast pimestusega!” Ja Issand lõi neid pimestusega
 Eliisa sõna peale. 

19 Ja Eliisa ütles neile: „See ei ole õige tee ega õige linn.
 Tulge mu järel ja ma viin teid mehe juurde, keda te otsite!” Ja ta
 viis nad Samaariasse. 

20 Ja kui nad jõudsid Samaariasse, siis ütles Eliisa: „Issand, tee
 nende silmad lahti, et nad näeksid!” Ja Issand tegi nende
 silmad lahti ja nad nägid, ja vaata, nad olid keset Samaariat. 

21 Ja kui Iisraeli kuningas neid nägi, siis ta küsis Eliisalt: „Mu
 isa, kas ma pean nad maha lööma? Kas pean lööma?” 

22 Aga ta vastas: „Ära löö! Kas sa lööd maha need, keda sa vangi
 võtad oma mõõga ja ammuga? Pane neile ette leiba ja vett, et nad
 sööksid ja jooksid ning saaksid minna tagasi oma isanda juurde!” 

23 Siis ta valmistas neile suure pidusöögi ning nad sõid ja jõid;
 seejärel laskis ta nad minema ja nad läksid oma isanda juurde. Ja
 Süüria röövjõugud ei tulnud enam Iisraeli maale. 

Kohutav nälg Samaaria piiramise ajal

24 Aga pärast seda sündis, et Ben-Hadad, Süüria kuningas, kogus
 kõik oma sõjaväe ja läks ning piiras Samaariat. 

25 Siis tuli Samaarias suur nälg; ja vaata, nad piirasid seda,
 kuni eesli pea maksis kaheksakümmend seeklit hõbedat ja kortel
 tuvisõnnikut viis seeklit hõbedat. 

26 Ja kord, kui Iisraeli kuningas käis müüri peal, hüüdis keegi
 naine teda ja ütles: „Aita, mu isand kuningas!” 

27 Ja ta vastas: „Kui Issand sind ei aita, kust siis mina sulle
 abi võtan? Kas rehealusest või surutõrrest?” 

28 Ja kuningas küsis temalt: „Mida sa soovid?” Ja ta vastas: „See
 naine ütles mulle: Anna oma poeg, selle me sööme täna, ja homme sööme
 siis minu poja! 

29 Ja me keetsime minu poja ning sõime ta. Ja järgmisel päeval
 ütlesin ma temale: Anna oma poeg meile söömiseks! Aga ta peitis
 oma poja ära.” 

30 Kui kuningas kuulis naise sõnu, siis ta käristas oma riided
 lõhki, käies ise müüri peal. Ja rahvas nägi, ja vaata, tal oli
 riiete all vastu ihu kotiriie. 

31 Ja ta ütles: „Issand tehku minuga ükskõik mida, kui Eliisale,
 Saafati pojale, täna pea otsa jääb!” 

32 Eliisa istus oma kojas ja vanemad istusid ta juures. Kuningas
 oli läkitanud ühe mehe enese eel. Aga enne kui käskjalg jõudis tema
 juurde, oli Eliisa vanemaile öelnud: „Kas näete, kuidas see tapja poeg
 läkitab minu pead võtma? Aga vaadake, kui käskjalg tuleb, siis
 sulgege uks ja tõrjuge ta uksel! Eks ole tema taga ta isanda jalgade
 kobin?” 

33 Kui ta alles nendega rääkis, vaata, siis tuli käskjalg tema
 juurde ja ütles: „Vaata, see õnnetus tuleb Issandalt; kas ma pean
 veel lootma Issanda peale?” 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »