1
Tervitus ja tänu

1 Paulus, Kristuse Jeesuse apostel Jumala tahtmisel, ja vend
 Timoteos - Korintoses olevale Jumala kogudusele ning kõigile
 pühadele kogu Ahhaias: 

2 Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt
 Jeesuselt Kristuselt! 

3 Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa,
 halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! 

4 Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime
 julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega,
 millega Jumal meid endid julgustab. 

5 Sest otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on
 meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu. 

6 Kui meid nüüd ahistatakse, siis sünnib see teie
 julgustamiseks ja päästmiseks; kui meid julgustatakse, siis
 sünnib seegi teie julgustamiseks; see saab teoks, kui te vapralt
 talute neidsamu kannatusi, mida meiegi kannatame. 

7 Ja meie lootus teie peale on kindel, kuna me teame, et nii nagu
 teil on osa meie kannatustest, nõnda ka meie julgustusest. 

8 Me ei taha ju, vennad, et teile jääks teadmata, kuidas meid
 Aasias ahistati: meid koormati üliväga üle meie jõu, nii et
 me koguni kahtlesime oma ellujäämises. 

9 Jah, meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me
 ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab. 

10 Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja
 päästab veelgi - tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab
 edaspidigi, 

11 kui ka teie eestpalvetega meile appi tulete, nii et paljud
 tänaksid meile paljude inimeste eestpalvete tõttu Jumalalt osaks saanud
 armuanni eest. 

Korintosesse tulemata jäämise põhjustest

12 Meie kiitlemine on just see: meie südametunnistus võib
 tõendada, et oleme käitunud siin maailmas, eriti aga teiega
 suheldes, Jumalalt saadud siiras ja selges meeles, mitte
 lihalikus tarkuses, vaid Jumala armus. 

13 Me ei kirjuta teile ju midagi muud peale selle, mida
 te siit loete ja ehk ka mõistate. Ent ma loodan, et te kunagi
 täielikult mõistate seda, 

14 mida te praegu vaid osaliselt olete mõistnud, nii et te võite meie
 Issanda Jeesuse päeval kiidelda meist, nagu meie
 kiitleme teist. 

15 Ja selle meelekindlusega ma tahtsingi esmalt tulla teie
 juurde, et te saaksite teistkordselt armu, 

16 ja teie kaudu matkata Makedooniasse ja Makedooniast tulla
 tagasi teie juurde ning lasta teil mind saata teele
 Juudamaale. 

17 Tahtes nüüd seda, kas ma ei toiminud ehk kergemeelselt?
 Ehk ma kavatsen loomu järgi seda, mida kavatsen, et minu
 juures oleks „jah, jah” ja „ei, ei” ühtaegu? 

18 Kui aga Jumal on ustav, siis meie sõna teie vastu ei ole
 ühtaegu „jah” ja „ei”. 

19 Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, keda meie, mina,
 Silvanus ja Timoteos, oleme teie seas kuulutanud, ei olnud
 „jah” ja „ei”, vaid temas oli „jah”. 

20 Sest Jumala tõotused, millised iganes need olid, on
 Kristuses „jah”. Seepärast tulgu ka meie suust tema läbi „aamen” Jumalale
 kiituseks. 

21 Aga see, kes meid koos teiega on kinnitanud Kristusesse ja
 kes meid on võidnud, on Jumal, 

22 kes on meid ka pitseriga kinnitanud ning meile andnud käsirahaks
 Vaimu südamesse. 

23 Mina aga kutsun Jumala tunnistajaks oma hinge vastu, et
 ainult teie säästmise pärast ei ole ma enam Korintosesse tulnud. 

24 See pole nii. Meie ei taha ju olla isandad teie usu üle -
 usus te püsite niigi -, vaid me tahame olla kaasosalised teie
 rõõmus. 

 « eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »