7
Hoiatus võõra ikke eest

1 Armsad, et meil nüüd on niisugused tõotused, siis
 puhastagem endid ihu ja vaimu kogu rüvedusest, täiustades oma pühadust
 Jumala kartuses. 

Tiituse käigust Korintosesse

2 Andke meile ruumi oma südames! Me ei ole kellelegi ülekohut
 teinud, me ei ole kedagi laostanud, me ei ole kedagi petnud. 

3 Ma ei ütle seda teie hukkamõistmiseks, sest ma olen juba
 enne öelnud, et teie olete meie südames, et me üheskoos
 sureksime ja üheskoos elaksime. 

4 Mul on rohkelt julgust teie ees, mul on teie üle palju
 kiitlemist, ma olen täis lohutust, mul on ülikülluses rõõmu igas
 meie kitsikuses. 

5 Sest tõesti, kui me tulime Makedooniasse, ei olnud meie
 ihul mingit hõlpu, vaid meid vaevati igati - väljas olid
 tülid, sees kartused. 

6 Aga Jumal, kes julgustab alandlikke, on meid julgustanud
 Tiituse tuleku kaudu. 

7 See ei olnud üksnes tema tulek, vaid ka julgustus,
 millega teie teda olete julgustanud, nii et ma veel enam
 rõõmustasin, kui ta meile jutustas teie igatsemisest, teie
 kurtmisest, teie innukusest minu pärast. 

8 Sest kuigi ma teid kirjaga kurvastasin, ei kahetse ma
 seda. Ja kui ma kahetsesingi - ma näen, et see kiri on teid
 ikkagi mõneks ajaks kurvastanud -, 

9 siis nüüd ma rõõmustan. Ma ei rõõmusta, et teie
 kurvastasite, vaid et te kurvastasite meeleparanduseks. Te olete
 ju Jumalale meelepäraselt kurvastanud, nii et meie ei ole teile
 millegagi kahju teinud. 

10 Jah, Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse
 päästeks, mida ei kahetseta, maailma kurvastus toob aga
 surma. 

11 Sest vaadake, millise innukuse on teis tekitanud just
 see, et te Jumalale meelepäraselt kurvastasite, millise
 kaitsekõne, millise meelepaha, millise kartuse, millise
 igatsuse, millise innu, millise karistuse! Teie olete end
 kõigiti näidanud puhtana selles asjas. 

12 Niisiis, kui ma teile kirjutasin, ei sündinud see
 selle pärast, kes tegi ülekohut, ega selle pärast, kellele tehti
 ülekohut, vaid selleks, et teie keskel saaks avalikuks teie hool meie heaks
 Jumala ees. 

13 Selle tõttu me oleme nüüd julgustatud. Peale oma julgustuse
 oleme aga veel palju rohkem rõõmustanud Tiituse rõõmu pärast,
 et ta vaim on leidnud kosutust teie kõikide poolt, 

14 ja et ma ei ole jäänud häbisse, kui ma olen teid
 temale kiitnud, vaid nagu me teile oleme kõike rääkinud tões,
 nii on ka meie kiitlemine Tiituse ees tõeks läinud. 

15 Ja tema süda on veel rohkem teile lahti, kui ta meenutab
 teie kõikide kuulekust, kuidas teie ta vastu võtsite
 kartuse ja värinaga. 

16 Olen rõõmus, et võin kõiges teie peale kindel olla. 

 «  eelmine  2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11  järgmine  »