12
Vahejuhtumid Joppes ja Jamnias

1 Kui see kokkulepe oli tehtud, siis läks Lüüsias kuninga juurde,
 aga juudid hakkasid jälle põllutööd tegema. 

2 Ent mõned pealikud, kes olid neis paigus, Timoteos ja Apolloonios, Gennaiose
 poeg, nõndasamuti Hieronümos ja Demofoon, ja neile lisaks Nikanor,
 Küprose pealik, ei lasknud neid rahus olla ega vaikselt elada. 

3 Ja Joppe elanikud tegid selle suure kuritöö: nad kutsusid endi
 juures elavaid juute koos naiste ja lastega astuma paatidesse, mis
 neil olid valmis seatud, otsekui ei olekski neil vaenu nende vastu, 

4 vaid nagu sünniks see linna üldise otsuse kohaselt. Kui nemad
 siis kutse vastu võtsid, soovides olla sõbralikud, ja neil kahtlust ei
 olnud, viidi nad merele ja uputati, vähemalt kakssada hinge. 

5 Aga kui Juudas teada sai, missugune julm tegu tema sugurahva
 vastu
 oli tehtud, siis ta rääkis sellest ka meestele, kes tema juures olid, 

6 ja hüüdes appi Jumalat, õiglast kohtumõistjat, läks ta oma
 vendade mõrtsukate vastu. Ta süütas öösel sadama ja põletas laevad
 ning tappis need, kes sinna olid põgenenud. 

7 Kuna linn oli suletud, siis läks ta ära, kavatsusega tulla tagasi
 ja hävitada kõik Joppe elanikud sootuks. 

8 Aga teada saanud, et ka Jamnia elanikud tahtsid selsamal viisil
 talitada seal elavate juutidega,  

9 ründas ta öösel jamnialasi ning süütas põlema sadama koos
 laevastikuga, nõnda et tulekuma paistis Jeruusalemmani, kuigi kaugus
 oli kakssada nelikümmend staadioni. 

Sõjakäik Gileadi

10 Aga kui nad sealt olid jõudnud üheksa staadioni kaugusele, olles
 teel Timoteose vastu, ründasid neid araablased, vähemalt viis tuhat
 jalameest ja viissada ratsanikku. 

11 Sündis äge taplus, milles Juudas ja tema mehed said Jumala abiga
 võidu. Rändrahva mehed said aga lüüa ja palusid, et Juudas teeks
 nendega rahu, lubades anda kariloomi ja muiski asjus temale kasulikud
 olla. 

12 Kuna Juudaski arvas, et nad tõepoolest võiksid paljudes
 asjades kasulikud olla, siis oli ta nõus nendega rahu pidama. Ja kui
 parem käsi oli antud, lahkusid need oma telkidesse. 

13 Tema ründas ka üht Kaspini-nimelist linna, mis oli vallidega
 kindlustatud ja müüridega ümbritsetud, ja kus elasid igasugu
 paganarahvad. 

14 Seesolijad lootsid aga müüride tugevuse ja toiduvarude peale
 ning olid häbematud Juuda ja tema meeste vastu, pilgates ja teotades
 neid ning rääkides, mis ei ole sünnis. 

15 Siis Juudas ja tema mehed hüüdsid appi maailma suurt Valitsejat,
 kes Joosua ajal müürimurdjateta ja piiramisseadmeteta purustas Jeeriko
 müürid. Seejärel tormasid nad otsekui lõvid müüride peale. 

16 Kui nad siis Jumala tahtel olid linna vallutanud, panid nad
 toime kirjeldamatud tapatalgud, nõnda et lähedal olev järv, kaks staadioni
 lai, näis olevat täis sinna voolanud verd. 

Taplus Harakises

17 Sealt minnes läksid nad edasi seitsesada viiskümmend staadioni
 ja jõudsid Harakisesse nende juutide juurde, keda hüütakse toobilasteks. 

18 Aga Timoteost nad sellest piirkonnast kätte ei saanud, sest ta
 oli sealt tühjalt ära läinud, jätnud aga kindlasse paika väga tugeva
 linnaväe. 

19 Siis aga Dositeos ja Soosipatros, Makkabi meeste pealikud,
 läksid ja hukkasid need, kes Timoteose poolt olid kindlusesse jäetud,
 rohkem kui kümme tuhat meest. 

20 Makkabi jaotas oma sõjaväe osadeks ning määras neile
 väeosadele pealikud. Siis ta ründas Timoteost, kellel oli kaksteist tuhat
 jalameest ja kaks tuhat viissada ratsanikku. 

21 Kui Timoteos Juuda tulekust teada sai, siis ta saatis varem
 ära naised ja lapsed ning kogu muu varustuse Karnioni-nimelisse paika,
 sest see paik oli raskesti piiratav ja raskesti ligipääsetav paljude
 kitsaste teede tõttu. 

22 Aga kui Juuda esimene väeosa tuli nähtavale, valdas nende
 vaenlasi hirm ja kartus Kõikenägija ilmutuse pärast. Nad tormasid
 põgenema, joostes üks sinna ja teine tänna, nõnda et sageli omad
 neid haavasid ja neid omade mõõgateradega läbi torkasid. 

23 Juudas ajas aga neid taga eriti hoogsalt ja pistis surnuks nood
 nurjatud, hukates ligi kolmkümmend tuhat meest. 

24 Timoteos ise langes aga Dositeose ja Soosipatrose meeste kätte.
 Ta palus siis mitmesuguste ettekäänetega, et teda vigastamatult
 vabaks lastaks, sest tema võimuses olevat paljude vanemad ja vennad,
 ja neid ei säästeta, kui temaga midagi juhtub. 

25 Kui ta siis paljude tagatistega oli andnud lubaduse need tervena
 tagasi saata, lasksid nad tema lahti, et oma vendi päästa. 

26 Juudas läks aga Karnioni ja Atargatise templisse ning hukkas
 kakskümmend viis tuhat inimest. 

Tagasitulek Efroni ja Skütopolise kaudu

27 Kui need olid võidetud ja hävitatud, siis ta läks kindlustatud
 linna Efroni vastu, kus asus Lüüsias koos paljudest rahvastest sõjaväega.
 Seal seisid tugevad noored mehed müüride ees ja võitlesid vapralt.
 Seal olid ka suured sõjariistade ja noolte tagavarad. 

28 Aga nemad hüüdsid appi seda Valitsejat, kes võimsasti purustab
 vaenlaste kaitsejõu. Ja nad vallutasid siis linna ning lõid
 seesolijaist maha ligi kakskümmend viis tuhat. 

29 Sealt lahkudes tõttasid nad Skütopolise vastu, mis on
 Jeruusalemmast kuuesaja staadioni kaugusel. 

30 Aga kui seal elavad juudid tunnistasid, kui heatahtlikud olid
 Skütopolise elanikud nende vastu olnud ja kui sõbralikult olid neid
 hädaaegadel kohelnud, 

31 siis nad tänasid linna elanikke ja manitsesid neid, et nad ka
 edaspidi oleksid heatahtlikud nende rahva vastu. Siis nad läksid
 Jeruusalemma, kuna nädalatepüha oli lähedal. 

Sõjakäik Gorgiase vastu

32 Pärast seda püha, mida nimetatakse nelipühaks, tõttasid nad
 Idumea väepealiku Gorgiase vastu. 

33 Tema tuli välja kolme tuhande jalamehega ja neljasaja
 ratsanikuga. 

34 Aga kui nad kokku põrkasid, siis juhtus, et ka mõningaid juute
 langes. 

35 Ent keegi Dositeos Bakeenorose meestest, ratsanik ja tugev mees,
 sai Gorgiase kätte, hoidis tema mantlist kõvasti kinni, et teda ära
 viia, sest ta tahtis seda neetut elusana vangi võtta. Keegi Traakia
 ratsanikest aga ründas teda ja raius läbi tema õlavarre. Gorgias
 põgenes siis Marisasse. 

36 Kui Esdriase mehed olid kaua võidelnud ja olid väga väsinud,
 siis hüüdis Juudas appi Issandat, et ta sõjas ennast ilmutaks kui
 abimees võitluses ja juht. 

37 Ja hüüdes oma vanemate keeles sõjahüüdu ning lauldes
 kiituslaule, ründas ta ootamatult Gorgiase mehi ja ajas need põgenema. 

Ohver langenute mälestuseks

38 Seejärel kogus Juudas oma sõjaväe ja läks Adullami linna. Kuna
 aga seitsmes päev kätte jõudis, siis nad puhastasid endid
 kombekohaselt ja pühitsesid seal hingamispäeva. 

39 Järgmisel päeval, kuna oli juba ülim aeg, läksid Juudas ja tema
 mehed tooma langenute laipu, et koos sugulastega viia need
 vanemate haudadesse. 

40 Siis nad leidsid iga surnu kuue alt Jamnia ebajumalate
 pühakujukesi, mida aga Seadus keelab juutidele. Nüüd sai kõigile
 selgeks, et nad selle süü pärast olid langenud. 

41 Kõik ülistasid sellepärast Issandat, õiglast kohtumõistjat, kes
 peidetu avalikuks teeb. 

42 Siis nad pöördusid palvetama, anudes, et see tehtud patt saaks
 täielikult kustutatud. Ja õilsameelne Juudas manitses rahvast patust
 hoiduma, kuna nemad ju oma silmaga olid näinud, mis oli sündinud nende
 langenutega patu pärast. 

43 Siis ta tegi meeste hulgas korjanduse, sai ligi kaks tuhat
 hõbedrahmi ja saatis need Jeruusalemma patuohvri korraldamiseks. Seda
 tegi ta väga hästi ja ilusasti, mõteldes ülestõusmisele. 

44 Sest kui ta ei oleks lootnud, et langenud üles tõusevad, siis
 oleks olnud üleliigne ja kasutu surnute eest palvetada. 

45 Ta mõistis ka, et jumalakartuses surnuile on talletatud kõige
 auväärsem armupalk - milline jumalik ja vaga mõte! Sellepärast korraldas ta
 lepitusohvri surnute eest, et nad patust vabaneksid. 

 «  eelmine  6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15  järgmine  »