3
Heliodooros nõuab Jeruusalemma templi varandusi

1 Siis kui püha linn elas suures rahus ja Seadust kõige
 paremini hooldati, sest ülempreester Onias oli vaga ja vihkas kurja, 

2 siis sündis ka, et kuningad tunnustasid seda paika ja austasid
 templit väärtuslike kinkidega. 

3 Nõnda tasus ka Aasia kuningas Seleukos oma tuludest kõik need
 kulud, mida ohvriteenistus nõudis. 

4 Aga keegi Siimon Benjamini suguharust, kes oli pandud templi
 eestseisjaks, oli ülempreestriga riius linna turukaubanduse pärast. 

5 Kui ta Oniase vastu ei saanud, siis ta läks Tarseose poja
 Apollooniose juurde, kes sel ajal oli Koile-Süüria ja Foiniikia
 asevalitseja, 

6 ja jutustas temale, et Jeruusalemma varakamber on sedavõrd täis
 rikkusi, et raha ei olegi loetav. Ohvrikuludeks ei ole
 nõnda palju vaja, küll aga võib see langeda kuninga
 valdusesse. 

7 Kui siis Apolloonios kuningaga kokku sai, rääkis ta temale neist
 varandustest. Kuningas valis siis asjadevalitseja Heliodoorose ja
 läkitas ta käsuga need varandused ära tuua. 

8 Heliodooros läks otsekohe teele ettekäändel, et külastab
 Koile-Süüria ja Foiniikia linnu, tegelikult läks aga täide viima
 kuninga kavatsust. 

9 Kui ta siis Jeruusalemma saabus ja linna ülempreestri poolt
 sõbralikult vastu võeti, jutustas ta, mis talle oli teada antud, ja seletas,
 mispärast ta oli tulnud. Aga ta küsis ka, kas see tõesti nõnda on. 

10 Siis ülempreester näitas, et see oli leskede ja vaeslaste
 talletatud raha, 

11 millest osa kuulus aga Hürkanosele, Tobiase pojale, väga
 tähtsale mehele - mitte nii, nagu jumalakartmatu Siimon oli valetanud -
 kõike kokku oli nelisada talenti hõbedat ja kakssada talenti kulda. 

12 Aga lubamatu oleks kahju teha neile, kes on usaldanud selle
 paiga pühadust ja kogu maailmas kuulsat templit, selle auväärsust ja
 puutumatust. 

Linn ahastuses

13 Heliodooros ütles aga kuningalt saadud käskude alusel, et kõik
 tuleb võtta kuninglikuks varaks. 

14 Kui ta siis määratud päeval läks templisse ülevaatust tegema,
 oli kogu linnas suur ahastus. 

15 Aga preestrirüüdes preestrid heitsid maha altari ette ja
 hüüdsid taeva poole, tema poole, kes oli talletamise käsu andnud, et ta
 talletatut hoiaks talletajaile tervena. 

16 Kes ülempreestri palet nägi, selle südamesse löödi haav. Sest
 tema välimus ja muutunud näojume näitasid suurt hingeahastust. 

17 Sest hirm oli vallanud selle mehe ja tema ihu värises, nõnda et
 neile, kes teda nägid, selgesti paistis tema südamevalu. 

18 Kodadest aga hüpati välja hulgakaupa üheskoos palvetama
 kartuses, et pühapaika hakatakse teotama. 

19 Ja naised, rindade alt vöötatud kotiriidega, täitsid tänavaid.
 Neitsid aga, keda muidu varjul hoiti, jooksid üheskoos: osa
 väravaisse, osa müüridele, mõned vaatasid aknaist välja. 

20 Nad kõik sirutasid käed anudes taeva poole. 
21 Vääris kaastunnet, kuidas kirev rahvahulk maha langes ja
 kuidas ülempreester suures ahastuses ootas. 

22 Nad hüüdsid nüüd kõigeväelise Issanda poole, et tema hoiaks
 talletatud vara kindlalt ja puutumatult neile, kes selle sinna olid
 usaldanud. 

23 Heliodooros aga viis täide, mis oli otsustatud. 

Heliodoorose karistamine

24 Aga kui ta oma ihukaitsjatega oli juba seal varakambris, siis
 see, kelle valduses on hinged ja kõik võim, laskis näha suurt
 ilmutust, nõnda et kõik, kes olid julgenud sinna sisse tulla, nõrkesid
 ja hakkasid kartma, jahmudes Jumala väest. 

25 Nimelt ilmus neile väga ilusate rakmetega ehitud hobune, seljas
 hirmuäratav ratsanik. Hobune kihutas
 metsikult ja lõi Heliodoorost esijalgade kapjadega. Ratsanikul
 aga nähti olevat kuldne relvastus. 

26 Tema ees nähti veel kahte noort meest, haruldaselt jõulisi,
 ilusa välimusega, toredas riietuses, kes astusid teine teisele poole
 Heliodoorost ja piitsutasid teda lakkamatult, andes temale rohkesti
 hoope. 

27 Kui Heliodooros äkitselt maha langes ning suur pimedus teda
 ümbritses, siis ta tõsteti üles ja pandi kanderaamile. 

28 Tema, kes äsja suure saatjaskonnaga ja kogu ihukaitseväega oli
 sisse tunginud eelnimetatud varakambrisse, kanti nüüd välja kui abitu,
 olles selgesti tunda saanud Jumala vägevust. 

29 Seal ta nüüd lamas tummana, löödud jumalikust jõust, ilma igast
 lootusest ja abist. 

30 Juudid ülistasid aga Issandat, kes imeliselt oli oma asupaika
 austanud. Ja tempel, mis pisut varem oli olnud täis kartust ja
 rahutust, täitus nüüd rõõmu ja hõiskamisega, kui Issand, Kõigeväeline,
 oli ennast ilmutanud. 

31 Kohe aga palusid mõned Heliodoorose sõbrad Oniast, et ta
 appi hüüaks Kõigekõrgemat, et see kingiks elu sellele, kes oli
 hinge vaakumas. 

32 Kuna ülempreester kartis, et kuningas hakkab kahtlustama
 juute kuritöös Heliodoorose vastu, siis tõi ta mehe päästmiseks ohvri. 

33 Kui ülempreester toimetas nüüd lepitusohvrit, siis ilmusid
 Heliodoorose ette jälle needsamad noored mehed samades riietes, astusid
 tema juurde ja ütlesid: „Täna nüüd väga ülempreester Oniast, sest tema
 pärast on Issand kinkinud sulle elu! 

34 Sina aga, taeva poolt karistatu, kuuluta kõigile Jumala suurt
 väge!” Seda ütelnud, nad kadusid. 

Heliodooros läheb tagasi

35 Heliodooros aga, olles toonud ohvri Issandale ja andnud suuri
 tõotusi sellele, kes tema elu oli päästnud, läks oma sõjaväega tagasi
 kuninga juurde, olles Oniasega jumalaga jätnud. 

36 Ja ta tunnistas kõigile suure Jumala neist tegudest, mida ta
 oma silmaga oli näinud. 

37 Kui kuningas siis Heliodooroselt küsis, kes oleks sobiv veel
 kord Jeruusalemma läkitamiseks, vastas tema: 

38 „Kui sul on vaenlane või riigivastane, siis läkita see! Sa saad
 ta tagasi piitsutatuna, kui ta üldse ellu jääb. Sest selles paigas
 on tõesti Jumala vägi! 

39 Sest tema ise, kellel on eluase taevas, on selle paiga valvur ja
 kaitsja, ja neid, kes tulevad sinna kurjade kavatsustega, ta peksab ja
 hukkab.” 

40 Niisugune oli siis lugu Heliodoorosega ja varakambri
 kaitsmisega. 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »