11
Esmasündinuile kuulutatakse surma

1 Siis Issand ütles Moosesele: „Veel ühe nuhtluse ma saadan
 vaaraole ja Egiptusele: pärast seda ta laseb teid siit ära minna. Kui
 ta lõppeks laseb minna, siis ta otse ajab teid siit ära. 

2 Räägi nüüd rahva kuuldes, et iga mees küsiks oma naabrilt ja iga
 naine oma naabrinaiselt hõbe- ja kuldriistu!” 

3 Ja Issand andis rahvale armu egiptlaste silmis; ka oli Mooses
 väga suur mees Egiptusemaal vaarao sulaste ja rahva silmis. 

4 Ja Mooses ütles: „Nõnda ütleb Issand: Keskööl ma lähen läbi
 egiptlaste keskelt: 

5 Egiptusemaal peavad surema kõik esmasündinud, aujärjel istuva
 vaarao esmasündinust kuni käsikivitaguse teenija esmasündinuni,
 samuti kõik kariloomade esmasündinud. 

6 Siis on kogu Egiptusemaal suur hädakisa, millist ei ole olnud ja
 millist ei tule enam. 

7 Aga ühegi Iisraeli lapse vastu ei liiguta koergi oma keelt, ei
 inimese ega karilooma vastu, et te teaksite, et Issand teeb vahet
 Egiptuse ja Iisraeli vahel. 

8 Siis tulevad kõik need sinu sulased alla minu juurde ja
 kummardavad mind, öeldes: Mine ära, sina ja kogu rahvas, kes su
 kannul käib! Ja seejärel ma lähen.” Ja ta läks ära vaarao juurest
 vihast õhetades. 

9 Aga Issand ütles Moosesele: „Vaarao ei võta teid kuulda, et
 Egiptusemaal sünniks rohkesti mu tunnustähti.” 

10 Ja Mooses ja Aaron tegid kõik need tunnustähed vaarao ees. Aga
 Issand tegi kõvaks vaarao südame ja too ei lasknud Iisraeli lapsi oma
 maalt ära minna. 

 «  eelmine  6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15  järgmine  »