13
Esmasündinud pühitsetakse Issandale

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: 
2 „Pühitse mulle kõik esmasündinud, kõik Iisraeli laste emakodade
 avajad inimestest ja kariloomadest - need olgu minu!” 

Hapnemata leibade püha

3 Ja Mooses ütles rahvale: „Mõelge päevale, mil te tulite välja
 Egiptusest, orjusekojast, sest vägeva käega tõi Issand teid sealt
 välja! Sellepärast ei tohi hapnenut süüa! 

4 Täna, aabibikuus, te lähete välja. 
5 Ja kui Issand sind viib kaananlaste, hettide, emorlaste,
 hiivlaste ja jebuuslaste maale, mille ta vandega su vanemaile on
 tõotanud sulle anda, maale, mis piima ja mett voolab, siis pead sa
 selles kuus pidama seda teenistust. 

6 Seitse päeva söö hapnemata leiba ja seitsmendal päeval olgu
 Issanda püha! 

7 Hapnemata leiba söödagu seitse päeva; ärgu nähtagu su juures
 hapnenut ja ärgu nähtagu haputaignat kogu su maa-alal! 

8 Ja sel päeval seleta oma pojale, öeldes: See on ühenduses
 sellega, mis Issand mulle tegi, kui ma Egiptusest lahkusin. 

9 See olgu sulle nagu märgiks käe peal ja meeldetuletuseks silmade
 vahel, et Issanda Seadus oleks su suus; sest Issand tõi sind
 vägeva käega Egiptusest välja. 

10 Seda seadlust pead sa täitma määratud ajal aastast aastasse! 

Seadus esmasündinute kohta

11 Ja kui Issand sind on viinud kaananlaste maale, nagu ta sulle ja
 su vanemaile on vandunud, ja on andnud selle sulle, 

12 siis vii Issandale kõik, kes avavad emakoja; ja kõik isased esmikud su
 kariloomade kandest olgu Issanda päralt! 

13 Iga eesli esmik lunasta ühe tallega; aga kui sa teda ei lunasta,
 siis murra tal kael! Ja lunasta iga inimese esmasündinu oma poegade
 hulgas! 

14 Ja kui su poeg sinult tulevikus küsib, öeldes: Mida see
 tähendab?, siis vasta temale: Vägeva käega tõi Issand meid välja
 Egiptusest, orjusekojast. 

15 Siis kui vaarao oli kalgilt meie mineku vastu, tappis Issand
 kõik esmasündinud Egiptusemaal, inimeste esmasündinuist kariloomade
 esmasündinuteni. Seepärast ma ohverdan Issandale kõik emakoja avajad
 isased ja lunastan kõik oma poegade esmasündinud. 

16 See olgu märgiks su käe peal ja naastuks su silmade vahel; sest
 vägeva käega tõi Issand meid Egiptusest välja!” 

Pilve- ja tulesammas rahva ees

17 Aga kui vaarao oli lasknud rahva minna, siis ei viinud Jumal
 neid mööda vilistite maa teed, kuigi see oli ligem, sest Jumal
 mõtles, et sõda nähes rahvas kahetseb ja pöördub tagasi Egiptusesse, 

18 vaid Jumal laskis rahva pöörduda kõrbeteed Kõrkjamere poole; ja
 võitlusvalmilt läksid Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja. 

19 Ja Mooses võttis enesega kaasa Joosepi luud, sest tema oli
 Iisraeli lapsi vandega kohustanud, öeldes: „Jumal hoolitseb kindlasti
 teie eest. Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa!” 

20 Ja nad läksid teele Sukkotist ning lõid leeri üles Eetamisse,
 kõrbe äärde. 

21 Ja Issand käis nende ees, päeval pilvesambas juhatamas neile
 teed, ja öösel tulesambas, andes neile valgust, et nad said minna
 päeval ja öösel. 

22 Ei lahkunud pilvesammas päeval ega tulesammas öösel rahva eest. 

 «  eelmine  8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17  järgmine  »