16
Rahvast toidetakse lindude ja mannaga

1 Nad läksid teele Eelimist ja kogu Iisraeli laste kogudus jõudis
 Siini kõrbe, mis on Eelimi ja Siinai vahel, teise kuu viieteistkümnendal
 päeval, pärast Egiptusemaalt lahkumist. 

2 Ja kogu Iisraeli laste kogudus nurises kõrbes Moosese ja Aaroni vastu, 
3 ja Iisraeli lapsed ütlesid neile: „Oleksime ometi võinud surra
 Issanda käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures,
 kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia
 kõrbesse, et kogu seda kogudust nälga suretada.” 

4 Siis Issand ütles Moosesele: „Vaata, ma lasen taevast sadada teile
 leiba ja rahvas mingu ning kogugu iga päev oma osa, sest ma panen nad
 proovile: kas nad käivad minu Seaduse järgi või mitte? 

5 Aga kui nad kuuendal päeval valmistavad, mis nad on koju toonud,
 siis on seda kahekordselt rohkem, kui nad iga päev on kogunud.” 

6 Siis Mooses ja Aaron ütlesid kõigile Iisraeli lastele: „Täna õhtul
 te saate teada, et see on Issand, kes teid tõi välja Egiptusemaalt, 

7 ja hommikul te näete Issanda auhiilgust. Tema on kuulnud teie
 nurisemist Issanda vastu. Aga kes oleme meie, et te nurisete ka meie
 vastu?” 

8 Ja Mooses ütles: „Issand annab teile täna õhtul liha toiduks ja
 hommikul leiba kõhutäiteks. Issand on kuulnud teie nurisemist, kuidas
 te olete nurisenud tema vastu. Aga kes oleme meie? Teie nurisemine ei
 ole meie vastu, vaid on Issanda vastu.” 

9 Ja Mooses ütles Aaronile: „Ütle kogu Iisraeli laste kogudusele:
 Tulge Issanda palge ette, sest tema on teie nurisemist kuulnud!” 

10 Ja sündis, et kui Aaron oli rääkinud kogu Iisraeli laste kogudusega
 ja nad pöördusid kõrbe poole, vaata, siis nähti pilves Issanda
 auhiilgust. 

11 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: 
12 „Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja
 ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te
 mõistate, et mina olen Issand, teie Jumal.” 

13 Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli
 kastekord leeri ümber. 

14 Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrbe pinnal
 midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas. 

15 Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: „Mis
 see on?” Sest nad ei teadnud, mis see oli. Aga Mooses vastas
 neile: „See on leib, mida Issand annab teile süüa. 

16 Issand käskis nõnda: Igaüks kogugu sellest niipalju, kui ta sööb,
 kann iga pea kohta, vastavalt teie hingede arvule; igaüks võtku
 nende jaoks, kes tema telgis on!” 

17 Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, ja nad kogusid, üks rohkem ja
 teine vähem. 

18 Aga kui nad mõõtsid kannuga, siis ei olnud ülearu sellel, kes
 oli kogunud rohkem, ega tundnud puudust see, kes oli kogunud vähem;
 igaüks oli kogunud nõnda palju, kui ta sõi. 

19 Ja Mooses ütles neile: „Ükski ärgu jätku sellest midagi
 homseks!” 

20 Aga nad ei kuulanud Moosest, vaid mõningad jätsid sellest järele
 järgmiseks hommikuks; see täitus ussidega ja haises. Siis Mooses
 vihastus nende pärast. 

21 Nõnda nad kogusid seda igal hommikul, igaüks niipalju, kui ta
 sõi; aga kui päike läks palavaks, siis see sulas. 

22 Kuuendal päeval nad kogusid leiba kahekordselt, igaühele kaks
 kannu; siis tulid kõik koguduse vanemad ja teatasid sellest Moosesele. 

23 Ja tema ütles neile: „See ongi, millest Issand rääkis. Homme on
 puhkus, Issanda püha hingamispäev. Mida küpsetate, seda küpsetage, ja
 mida keedate, seda keetke! Aga kõik, mis teil üle jääb, pange endile
 homseks tallele!”  

24 Ja nad talletasid selle homseks, nagu Mooses käskis; see ei
 läinud haisema ega tulnud sellesse usse. 

25 Ja Mooses ütles: „Sööge seda täna, sest täna on Issanda
 hingamispäev; täna te seda väljalt ei leia. 

26 Kuus päeva saate seda koguda, aga seitsmes päev on hingamispäev,
 siis seda ei ole.” 

27 Seitsmendal päeval läksid ometi mõned rahva hulgast koguma, aga
 nad ei leidnud midagi. 

28 Siis Issand ütles Moosesele: „Kui kaua te tõrgute pidamast minu
 käske ja Seadust? 

29 Vaadake, Issand on andnud teile hingamispäeva; sellepärast ta
 annab teile kuuendal päeval kahe päeva leiva. Igaüks jäägu paigale,
 ükski ärgu väljugu kodunt seitsmendal päeval!” 

30 Ja rahvas puhkas seitsmendal päeval. 

31 Ja Iisraeli sugu pani sellele nimeks „manna”; see oli valge nagu
 koriandri seeme ja maitses nagu mesikook. 

32 Ja Mooses ütles: „Issand käskis nõnda: Üks kannutäis sellest
 jäägu säilitamiseks teie sugupõlvedele, et nad näeksid leiba, millega
 mina teid söötsin kõrbes, kui ma teid tõin välja Egiptusemaalt.” 

33 Ja Mooses ütles Aaronile: „Võta üks nõu ja pane sellesse
 kannutäis mannat ning aseta see Issanda ette, säilitamiseks teie
 sugupõlvedele!” 

34 Ja Aaron asetas selle tunnistuse ette, säilitamiseks, nagu
 Issand oli Moosesele käsu andnud. 

35 Ja Iisraeli lapsed sõid mannat nelikümmend aastat, kuni nad
 jõudsid asustatud maale; nad sõid mannat, kuni nad jõudsid Kaananimaa
 piirile. 

36 Kann on kümnes osa poolest vakast. 

 «  eelmine  11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20  järgmine  »