32
Kuldvasikas

1 Kui rahvas nägi, et Mooses viivitas mäelt tulekuga, siis rahvas
 kogunes Aaroni ümber ja ütles temale: „Võta kätte ja tee meile
 jumalaid, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud
 Moosesega, selle mehega, kes tõi meid Egiptusemaalt välja!” 

2 Siis Aaron ütles neile: „Rebige ära kuldrõngad, mis on kõrvus teie
 naistel, poegadel ja tütardel, ja tooge need mulle!” 

3 Ja kogu rahvas rebis ära kuldrõngad, mis neil kõrvus olid, ja tõi
 need Aaronile. 

4 Tema võttis need vastu nende käest, töötles lõikeriistaga ja
 valmistas valatud vasika. Siis nad ütlesid: „See on su jumal, Iisrael,
 kes tõi sind Egiptusemaalt välja!” 

5 Kui Aaron seda nägi, siis ta ehitas selle ette altari; ja Aaron
 hüüdis ning ütles: „Homme on Issanda püha!” 

6 Järgmisel päeval tõusid nad vara ning ohverdasid põletusohvreid
 ja tõid tänuohvreid; ja rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis
 üles mängima. 

7 Siis Issand rääkis Moosesega: „Mine astu alla, sest su rahvas,
 kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, on teinud pahasti!  

8 Nad on kähku pöördunud teelt, mida ma neil käskisin käia. Nad on
 enestele teinud valatud vasika. Nad on seda kummardanud ja sellele
 ohverdanud, ja nad on öelnud: See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind
 Egiptusemaalt välja.” 

9 Ja Issand ütles Moosesele: „Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata,
 see on kangekaelne rahvas. 

10 Jäta nüüd mind üksi, et mu viha saaks süttida põlema nende vastu
 ja ma saaksin nad hävitada! Aga sind ma teen suureks rahvaks.” 

11 Mooses aga anus Issanda, oma Jumala ees ja ütles: „Issand, miks
 süttib su viha põlema oma rahva vastu, kelle sa tõid Egiptusemaalt
 välja oma suure võimsuse ja vägeva käega? 

12 Miks peaksid egiptlased rääkima ja ütlema: Kurja kavatsusega
 viis ta nad välja, et neid mägedes tappa ja maa pealt hävitada.
 Pöördu oma tulisest vihast ja kahetse kurja, mida sa kavatsed teha
 oma rahvale! 

13 Meenuta oma sulaseid Aabrahami, Iisakit ja Iisraeli, kellele sa
 oled iseenese juures vandunud ja öelnud: Ma teen teie soo nõnda
 paljuks nagu tähti taevas; ja kogu selle maa, millest ma olen
 rääkinud, annan ma teie soole ja nad pärivad selle igaveseks.” 

14 Ja Issand kahetses kurja, mida ta oli ähvardanud teha oma rahvale. 

15 Ja Mooses pöördus ning astus mäelt alla, ja tal oli käes kaks
 tunnistuslauda, lauad, mille mõlema poole peale oli kirjutatud;
 neile oli kirjutatud nii ühe kui teise külje peale. 

16 Lauad olid Jumala tehtud ja Jumala kirjutatud oli kiri, mis
 laudadesse oli uurendatud. 

17 Kui Joosua kuulis rahva häält, valju karjumist, siis ta ütles Moosesele:
 „Leeris on sõjakisa!” 

18 Aga tema vastas:
 „Ei see ole võiduhüüd,
 ei see ole kaotusekisa -
 mina kuulen lauluhäält.”
 
 
 

19 Ja kui Mooses ligines leerile ja nägi vasikat ning ringtantsu,
 siis ta viha süttis põlema ja ta viskas lauad käest ning purustas
 need mäejalamil. 

20 Seejärel ta võttis vasika, mille nad olid teinud, ja põletas
 seda tules ning jahvatas, kuni see sai peeneks; siis ta puistas
 selle vette ja andis Iisraeli lastele juua. 

21 Ja Mooses ütles Aaronile: „Mida see rahvas sulle on teinud, et sa
 oled nende peale toonud nii suure patu?” 

22 Aaron vastas: „Ärgu süttigu mu isanda viha põlema! Sina ise tead,
 et see rahvas on paha. 

23 Nad ütlesid mulle: Tee meile jumalad, kes käiksid meie ees, sest
 me ei tea, mis on juhtunud Moosesega, selle mehega, kes tõi meid
 Egiptusemaalt välja! 

24 Ja mina ütlesin neile: Kellel on kulda, rebigu ära! Ja nad
 andsid selle minule, mina viskasin tulle ja välja tuli see vasikas.” 

25 Kui Mooses nägi, et rahvas oli ohjest valla, sest Aaron oli ta
 valla päästnud kahjurõõmuks nende vaenlastele, 

26 siis Mooses astus leeri väravasse ja ütles: „Kes on Issanda
 poolt, tulgu minu juurde!” Ja tema juurde kogunesid kõik Leevi pojad. 

27 Ja ta ütles neile: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Igaüks
 pangu oma mõõk vööle! Käige edasi ja tagasi leeri väravast väravani ja
 tapke igaüks, olgu see ka oma vend, sõber või sugulane!” 

28 Ja Leevi pojad tegid, nagu Mooses käskis; ja sel päeval langes
 rahva seast ligi kolm tuhat meest. 

29 Ja Mooses ütles: „Nad täitsid täna oma käed Issandale, sest igaüks oli
 oma poja ja venna vastu, selleks et teile täna õnnistus antaks!” 

30 Ja järgmisel päeval ütles Mooses rahvale: „Te olete teinud väga
 suurt pattu. Aga ma lähen nüüd üles Issanda juurde, vahest saan
 lepitada teie patu.” 

31 Ja Mooses läks jälle Issanda juurde ning ütles: „Oh häda! See
 rahvas on teinud suurt pattu ja on enesele valmistanud kuldjumalad. 

32 Kui sa nüüd siiski annaksid andeks nende patu! Aga kui mitte,
 siis kustuta mind oma raamatust, mille oled kirjutanud!” 

33 Aga Issand vastas Moosesele: „Kes minu vastu on pattu teinud,
 selle ma kustutan oma raamatust. 

34 Nüüd aga mine, juhi rahvas sinna paika, millest ma sulle olen
 rääkinud! Vaata, minu ingel käib su eel. Oma karistuspäeval ma
 karistan neid nende patu pärast.” 

35 Ja Issand lõi rahvast, sellepärast et nad olid teinud vasika,
 mille Aaron valmistas.  

 «  eelmine  27 , 28 , 29 , 30 , 31 , 32 , 33 , 34 , 35 , 36  järgmine  »