21
Gibeonlaste lepitamine

1 Ja Taaveti päevil oli kolm aastat nälg, aasta aasta järel. Siis
 otsis Taavet Issanda palet ja Issand ütles: „See on Sauli ja tema
 veresüüga soo pärast, et ta surmas gibeonlasi.” 

2 Siis kutsus kuningas gibeonlased ja rääkis nendega. Gibeonlased
 ei olnud Iisraeli laste hulgast, vaid olid emorlastest järele jäänud;
 ja kuigi Iisraeli lapsed olid neile vandunud, oli Saul oma õhinas
 Iisraeli laste ja Juuda pärast püüdnud neid maha lüüa. 

3 Ja Taavet ütles gibeonlastele: „Mida peaksin teile tegema ja
 millega saaksin teid lepitada, et te õnnistaksite Issanda pärisosa?” 

4 Ja gibeonlased vastasid temale: „Meil pole tarvis hõbedat ega
 kulda Saulilt ja tema soolt, ega ole meil tarvis kedagi Iisraelis
 surmata.” Aga ta küsis: „Mida te nõuate, et ma teeksin teie
 heaks?” 

5 Siis nad vastasid kuningale: „Mehe, kes tahtis teha meile lõpu
 ja kes kavatses meid hävitada, et meil ei oleks olnud paigalejäämist
 kogu Iisraeli maa-alal, 

6 tema poegadest antagu meile seitse meest ja me poome nad
 Issandale Issanda valitu Sauli Gibeas!” Ja kuningas ütles: „Ma
 annan.” 

7 Aga kuningas andis armu Mefibosetile, Sauli poja Joonatani
 pojale,
 Issanda vande pärast, mis oli nende vahel, Taaveti ja Sauli poja
 Joonatani vahel. 

8 Ja kuningas võttis Ajja tütre Rispa kaks poega, keda too oli
 Saulile ilmale toonud, Armoni ja Mefiboseti, ja Sauli tütre
 Meerabi viis poega, keda too oli ilmale toonud Adrielile, meholatlase
 Barsillai pojale, 

9 ja andis need gibeonlaste kätte; ja nemad poosid need mäe peal
 Issanda ees. Nõnda langesid need seitse ühekorraga ja nad surmati
 esimesil lõikuse päevil odralõikuse alguses. 

10 Siis võttis Rispa, Ajja tütar, kotiriide ja laotas selle
 enesele kalju peale lõikuse algusest, kuni vesi sadas taevast nende
 peale; ja ta ei lasknud nende kallale taeva linde päeval ega
 metsloomi öösel. 

11 Kui Taavetile jutustati, mida Ajja tütar Rispa, Sauli liignaine,
 oli teinud, 

12 siis Taavet läks ja võttis Sauli luud ja tema poja Joonatani
 luud Gileadi Jaabesi kodanikelt, kes olid need varastanud Beet-Saani
 väljakult, kuhu vilistid olid need riputanud päeval, mil vilistid
 Sauli Gilboas maha lõid. 

13 Ja ta tõi sealt üles Sauli luud ja tema poja Joonatani luud; ja
 nad koristasid poodute luud. 

14 Siis nad matsid Sauli ja tema poja Joonatani luud Benjamini
 maale Seelasse tema isa Kiisi hauda. Ja nad tegid kõik, mida kuningas
 käskis; ja pärast seda võttis Jumal kuulda maa palveid. 

Taaveti sõjameeste võidud

15 Ja taas oli vilistitel sõda Iisraeliga; Taavet läks siis alla
 koos oma sulastega ja nad sõdisid vilistite vastu. Aga Taavet väsis 

16 ja nad jäid Goobi, kus üks refalaste järglasi, kelle oda vaagis
 kolmsada vaskseeklit ja kellel oli uus mõõk vööl, mõtles Taaveti surmata. 

17 Aga Abisai, Seruja poeg, aitas Taavetit ja lõi vilisti maha,
 surmates tolle; siis vandusid Taavetile tema mehed, öeldes: „Sina ei
 tohi enam tulla sõtta koos meiega, et sa ei kustutaks Iisraeli
 lampi!” 

18 Ja pärast seda oli taas sõda Goobis vilistite vastu; huusalane
 Sibbekai lõi siis maha Safi, kes oli refalaste järglasi. 

19 Ja taas oli sõda Goobis vilistite vastu; petlemlane Elhanan,
 Jaare-Oregimi poeg, lõi siis maha gatlase Koljati, kelle piigivars
 oli nagu kangrupoom. 

20 Ja taas oli sõda Gatis; seal oli pikakasvuline mees, kellel oli
 kuus sõrme kummalgi käel ja kuus varvast kummalgi jalal, ühtekokku
 kakskümmend neli; temagi oli üks refalaste järglasi. 

21 Ja kui ta laimas Iisraeli, siis lõi Joonatan, Taaveti venna
 Simea poeg, tema maha. 

22 Need neli põlvnesid refalasist Gatis; nad langesid Taaveti ja
 tema sulaste käe läbi. 

 «  eelmine  15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21 , 22 , 23 , 24  järgmine  »