3
Taavet võitleb Sauli suguvõsa vastu

1 Sõda Sauli soo ja Taaveti soo vahel kujunes pikaks; aga Taavet
 läks üha vägevamaks, Sauli sugu seevastu üha nõrgemaks. 

Taaveti pojad, kes sündisid Hebronis

2 Ja Taavetile sündisid Hebronis pojad: tema esmasündinu oli
 Amnon, kelle ema oli jisreellanna Ahinoam; 

3 tema teine poeg oli Kileab, kelle ema Abigail oli olnud karmellase Naabali
 naine; kolmas oli Absalom, Gesuri kuninga Talmai tütre Maaka poeg;  

4 neljas oli Adonija, Haggiti poeg; viies oli Sefatja, Abitali poeg; 
5 kuues oli Jitream, Taaveti naise Egla poeg; need sündisid
 Taavetile Hebronis. 

Abner pakub Taavetile lepingut

6 Niikaua kui oli sõda Sauli soo ja Taaveti soo vahel, võimutses
 Abner Sauli kojas. 

7 Saulil oli olnud liignaine, Rispa nimi, Ajja tütar. Ja Iisboset
 küsis Abnerilt: „Mispärast sa lähed mu isa liignaise juurde?” 

8 Aga Abner vihastas väga Iisboseti sõnade pärast ja ütles: „Kas
 ma olen mõni Juuda koerapea? Veel tänapäevalgi ma teen head su isa
 Sauli soole, tema vendadele ja sõpradele, ja ma ei ole andnud sind
 Taaveti kätte. Aga nüüd sa heidad mulle ette patusüüd selle naisega! 

9 Jumal tehku Abneriga ükskõik mida, kui ma ei tee Taaveti heaks,
 mida Issand temale on vandega tõotanud:  

10 kuningriik võetakse Sauli soolt ja Taaveti aujärg püstitatakse
 Iisraelile ja Juudale Daanist kuni Beer-Sebani!” 

11 Siis ei julgenud Iisboset Abnerile enam sõnagi kosta, sest
 ta kartis teda. 

12 Ja Abner läkitas käskjalad enese poolt Taaveti juurde küsima: „Kelle
 päralt on maa?”, et ütelda: „Tee minuga leping, ja vaata, siis on
 sinuga minu käsi, mis pöörab kogu Iisraeli sinu poole!” 

13 Ja tema vastas: „Hea küll, ma teen sinuga lepingu. Aga ma nõuan
 sinult ühte asja ja ütlen: Sina ei saa näha mu palet, kui sa ei ole
 toonud mu ette Sauli tütart Miikalit, enne kui sa tuled vaatama mu
 palet.” 

14 Siis Taavet läkitas käskjalad Sauli pojale Iisbosetile ütlema:
 „Anna mu naine Miikal, kelle ma enesele kihlasin saja vilisti
 eesnaha eest!” 

15 Ja Iisboset läkitas naise järele ning võttis tema ära ta mehelt Paltielilt,
 Laisi pojalt. 

16 Aga ta mees tuli koos temaga ja käis nuttes ta järel
 Bahuurimini. Siis ütles Abner temale: „Mine tagasi!” Ja ta
 läks tagasi. 

17 Ja Abner rääkis Iisraeli vanematega, öeldes: „Te olete juba
 ammu tahtnud saada Taavetit enestele kuningaks. 

18 Tehke seda siis nüüd, sest Issand on kõnelnud Taaveti kohta,
 öeldes: Oma sulase Taaveti käega ma päästan oma Iisraeli rahva
 vilistite käest ja kõigi ta vaenlaste käest.” 

19 Ja Abner rääkis seda ka benjaminlaste kuuldes; seejärel läks
 Abner ka Hebronisse kõnelema Taaveti kõrvu kõike, mis Iisraeli silmis
 ja kogu Benjamini soo silmis hea oli. 

20 Kui Abner tuli Taaveti juurde Hebronisse ja koos temaga
 kakskümmend meest, siis tegi Taavet võõruspeo Abnerile ja meestele,
 kes olid koos temaga. 

21 Ja Abner ütles Taavetile: „Ma võtan kätte ja lähen ning kogun
 oma isanda kuninga juurde kogu Iisraeli, et nad teeksid sinuga
 lepingu ja et sa saaksid valitseda kõige üle, mida su hing himustab.”
 Siis laskis Taavet Abneri minna, ja ta läks rahus. 

Joab tapab Abneri

22 Ja vaata, Taaveti sulased ja Joab tulid rüüsteretkelt ning
 tõid endaga kaasa palju saaki; Abner ei olnud aga enam Taaveti
 juures Hebronis, sest Taavet oli lasknud tal minna ja ta oli rahus ära läinud. 

23 Kui Joab ja kogu sõjavägi, kes oli koos temaga, jõudis pärale,
 siis jutustati Joabile ja öeldi: „Abner, Neeri poeg, tuli kuninga
 juurde, aga tema laskis tal minna ja ta läks rahus.” 

24 Siis läks Joab kuninga juurde ja ütles: „Mis sa oled teinud?
 Vaata, Abner tuli sinu juurde! Mispärast sa lasksid ta minema, et ta
 võis vabalt ära minna? 

25 Sa ju tunned Abnerit, Neeri poega! Muidugi tuli ta sind petma
 ning uurima su minekuid ja tulekuid, et saada teada, mida sa iganes
 teed.” 

26 Ja Joab läks Taaveti juurest välja ning läkitas käskjalad
 Abnerile järele ja need tõid ta tagasi Sira veehoidla juurest; aga
 Taavet ei teadnud seda. 

27 Ja kui Abner tuli tagasi Hebronisse, siis Joab viis ta kõrvale,
 keset väravat, et temaga segamatult rääkida; aga seal pistis Joab
 temale kõhtu, nõnda et ta suri - Joabi venna Asaeli vere pärast. 

28 Kui Taavet pärast sellest kuulda sai, ütles ta: „Mina ja mu
 kuningriik oleme Issanda ees igavesti süütud Neeri poja Abneri vere
 pärast. 

29 Tulgu see Joabi pea peale ja kogu ta isa soo peale, ja ärgu
 kadugu Joabi soost voolusega mees, pidalitõbine, karguga käija, mõõga
 läbi langeja ja leivapuuduses olija!” 

30 Nõnda tapsid Joab ja tema vend Abisai Abneri, sellepärast et too
 oli surmanud nende venna Asaeli tapluses Gibeoni juures. 

31 Aga Taavet ütles Joabile ja kogu rahvale, kes oli tema juures:
 „Käristage oma riided lõhki, pange kotiriided vööks ja leinake Abneri
 pärast!” Ja kuningas Taavet ise käis surnuraami taga. 

32 Ja kui nad matsid Abneri Hebronisse, tõstis kuningas häält ja
 nuttis Abneri haua juures; ka kogu rahvas nuttis. 

33 Ja kuningas laulis Abneri pärast nutulaulu ning ütles:
 „Kas pidi Abner surema
 jõleda surma?
 

34 Ei olnud su käed seotud
 ega jalad vaskahelaisse pandud.
 Nii nagu langetakse kurjategijate ees,
 nõnda langesid sina.”
 
 Ja kogu rahvas nuttis tema pärast veel enam.
 

35 Ja kogu rahvas tuli Taavetile leiba pakkuma, sest oli ju alles
 päev; aga Taavet vandus, öeldes: „Jumal tehku minuga ükskõik mida,
 kui ma enne päikeseloojakut maitsen leiba või midagi muud!” 

36 Kui kogu rahvas sellest teada sai, siis oli see nende meelest
 hea, nõnda nagu kõik, mis kuningas tegi, oli hea kogu rahva silmis.  

37 Ja kogu rahvas ning kogu Iisrael sai sel päeval teada, et
 kuningal ei olnud osa Neeri poja Abneri surmamises. 

38 Ja kuningas ütles oma sulastele: „Kas te ka teate, et täna
 langes Iisraelis üks vürst ja suur mees? 

39 Mina olen aga praegu nõder, kuigi võitud kuningas, ja need
 mehed, Seruja pojad, on minust tugevamad: Issand maksku kätte
 kurjategijale ta kurjust mööda!”
  

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »