20
Vesi kaljust

1 Ja Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid esimeses kuus Siini
 kõrbe ja rahvas asus Kaadesisse. Seal suri Mirjam ja ta maeti sinna. 

2 Kogudusel aga ei olnud vett. Siis nad kogunesid Moosese ja
 Aaroni vastu. 

3 Ja rahvas riidles Moosesega, nad rääkisid ning ütlesid nõnda:
 „Oleksime ometi meiegi hinge heitnud, siis kui meie vennad hinge
 heitsid Issanda ees!  

4 Miks tõite Issanda koguduse, meid ja meie loomad, siia kõrbe surema? 
5 Miks tõite meid ära Egiptusest, tuues meid siia pahasse paika?
 Ei ole see vilja ega viigimarja, viinapuu ega granaatõuna paik, ja
 joomiseks ei ole vett!” 

6 Aga Mooses ja Aaron tulid rahvakogu eest kogudusetelgi ukse ette
 ja heitsid silmili maha. Siis ilmutas ennast neile Issanda auhiilgus. 

7 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: 
8 „Võta kepp ja kogu kokku kogudus, sina ja su vend Aaron, ja
 öelge nende nähes kaljule, et see annaks vett! Sina too neile kaljust
 vesi välja ning jooda kogudust ja nende loomi!” 

9 Siis Mooses võttis Issanda eest kepi, nagu teda oli kästud. 
10 Ja Mooses ja Aaron kogusid koguduse kalju ette; ja ta ütles
 neile: „Kuulge nüüd, te vastupanijad! Kas peame tooma teile vee välja
 sestsamast kaljust?” 

11 Siis Mooses tõstis oma käe üles ja lõi oma kepiga kaks korda
 kaljut, ja palju vett tuli välja ning kogudus ja nende loomad said
 juua. 

12 Aga Issand ütles Moosesele ja Aaronile: „Sellepärast et te ei
 uskunud minusse ega pidanud mind pühaks Iisraeli laste silme ees, ei
 saa teie viia seda kogudust sellele maale, mille mina neile
 annan!” 

13 See oli Meriba vesi, kus Iisraeli lapsed riidlesid Issandaga ja
 tema näitas ennast neile pühana. 

Edomlaste vaenulikkus

14 Kaadesist läkitas Mooses käskjalad Edomi kuninga juurde:
 „Nõnda ütleb su vend Iisrael: Sina tead kõiki raskusi, mis meid on tabanud, 

15 et meie vanemad läksid alla Egiptusesse ja me asusime kaua aega
 Egiptuses ja et egiptlased tegid kurja meile ja meie vanemaile. 

16 Aga me kisendasime Issanda poole ja tema kuulis meie häält ning
 läkitas ingli, kes tõi meid Egiptusest välja. Ja vaata, me oleme
 Kaadesis, linnas su maa piiril. 

17 Luba meid nüüd oma maast läbi minna! Me ei lähe läbi põldude
 ega viinamägede ja me ei joo kaevuvett. Me läheme kuningateed mööda
 ega pöördu paremat või vasakut kätt, kuni oleme läbinud su maa-ala.” 

18 Aga Edom vastas temale: „Sa ei tohi läbi minna! Muidu ma tulen
 mõõgaga su vastu.” 

19 Ja Iisraeli lapsed ütlesid temale: „Me läheme maanteed mööda ja
 kui me joome su vett, mina ja mu loomad, siis ma maksan selle eest.
 Ei midagi muud, kui et võiksin jala läbi minna!” 

20 Aga tema vastas: „Sa ei tohi läbi minna!” Ja Edom läks välja
 tema vastu hulga rahva ja kindla käega. 

21 Kui Edom keeldus lubamast Iisraeli oma maa-alast läbi minna,
 siis Iisrael pöördus temast eemale. 

Aaroni surm Hoori mäel

22 Ja nad läksid teele Kaadesist. Ja Iisraeli lapsed, terve
 kogudus, tulid Hoori mäe juurde. 

23 Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga Hoori mäe juures Edomi maa
 piiril, öeldes: 

24 „Aaron koristatakse oma rahva juurde, sest ta ei pääse sellele
 maale, mille ma annan Iisraeli lastele, sellepärast et te Meriba vee
 juures olite tõrksad mu käsu vastu. 

25 Võta Aaron ja tema poeg Eleasar ja vii nad Hoori mäele! 
26 Võta Aaronil riided seljast ja pane need selga ta pojale
 Eleasarile! Aaron koristatakse ära ja ta sureb seal.”  

27 Ja Mooses tegi nõnda, nagu Issand käskis, ja nad läksid üles
 Hoori mäele terve koguduse nähes. 

28 Ja Mooses võttis Aaronil riided seljast ning pani need selga ta
 pojale Eleasarile. Ja Aaron suri seal mäeharjal, aga Mooses ja
 Eleasar astusid mäelt alla. 

29 Ja kui terve kogudus nägi, et Aaron oli hinge heitnud, siis nad
 nutsid Aaroni pärast kolmkümmend päeva, kogu Iisraeli sugu. 

 «  eelmine  15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21 , 22 , 23 , 24  järgmine  »