1
Mooses meenutab Issanda käsku

1 Need on sõnad, mis Mooses rääkis kogu Iisraelile kõrbes teisel pool
 Jordanit, lagendikul Suufi kohal, Paarani, Tofeli, Laabani, Haseroti
 ja Dii-Saahabi vahel - 

2 üksteist päevateekonda on Hoorebilt Kaades-Barneani mööda Seiri
 mäestiku teed. 

3 Ja neljakümnendal aastal, üheteistkümnenda kuu esimesel päeval
 rääkis Mooses Iisraeli lastele kõik, mis Issand teda oli käskinud
 neile rääkida, 

4 pärast seda kui ta oli löönud Siihonit, emorlaste kuningat, kes
 elas Hesbonis, ja Oogi, Baasani kuningat, kes elas Astarotis Edreis. 

5 Teisel pool Jordanit, Moabimaal, alustas Mooses seda Seaduse
 seletust, öeldes: 

6 „Issand, meie Jumal, rääkis meiega Hoorebil, öeldes: Küllalt
 kaua olete viibinud selle mäe juures. 

7 Pöörduge ja minge teele; minge emorlaste mäestikku ja kõigi
 nende naabrite juurde lagendikul, mäestikus ja madalikul, Lõunamaal
 ja mererannas, kaananlaste maale ja Liibanoni, kuni suure jõeni,
 Frati jõeni. 

8 Vaata, mina annan selle maa teile ette: minge ja pärige maa,
 mille Issand on vandega tõotanud anda teie vanemaile, Aabrahamile,
 Iisakile ja Jaakobile, neile ja nende järglastele pärast neid! 

Peameeste ja kohtumõistjate ametisse seadmine

9 Ja mina rääkisin teiega sel ajal, öeldes: „Ei jaksa mina üksi
 teid kanda. 

10 Issand, teie Jumal, on teinud teid paljuks, ja vaata, teid on
 tänapäeval nõnda palju nagu taevatähti. 

11 Issand, teie vanemate Jumal, tehku teid veel tuhat korda
 rohkemaks, kui teid on, ja õnnistagu teid nõnda, nagu ta teile on rääkinud! 

12 Kuidas ma siis jaksaksin üksinda kanda vaeva ja koormat teie
 pärast ja teie riidu? 

13 Tooge endile suguharude kaupa tarku ja mõistlikke ning tuntud
 mehi, et saaksin nad panna teile peameesteks.” 

14 Ja te vastasite mulle ning ütlesite: „See on hea, mida sa oled
 käskinud teha!” 

15 Siis ma võtsin teie suguharudest peamehi, tarku ja tuntud mehi,
 ja panin nad teile peameesteks, tuhande-, saja-, viiekümne- ja
 kümnepealikuiks ja ülevaatajaiks teie suguharudele. 

16 Ja ma käskisin tol korral teie kohtumõistjaid, öeldes: Kuulake
 järele oma vendade vahel ja mõistke neile õigust venna ja venna
 vahel, või tema ja võõra vahel, kes ta juures on.  

17 Te ei tohi kohtus olla erapoolikud, te peate kuulama niihästi
 väikest kui suurt; ärge kartke kedagi, sest kohus on Jumala päralt!
 Aga asi, mis teile on raske, tooge minu ette, et ma seda kuulaksin! 

18 Nõnda ma andsin teile tol korral käsu kõige selle kohta, mida
 te pidite tegema.  

Maakuulajate läkitamine

19 Ja me läksime teele Hoorebilt ning rändasime läbi kogu selle
 suure ja koleda kõrbe, mida te olete näinud, emorlaste mäestikuteed
 mööda, nagu Issand, meie Jumal, meid oli käskinud, ja me tulime
 Kaades-Barneasse. 

20 Ja ma ütlesin teile: Te olete tulnud emorlaste mäestikuni,
 mille Issand, meie Jumal, meile annab. 

21 Vaata, Issand, su Jumal, annab maa sulle ette: mine võta see
 enesele, nagu Issand, su vanemate Jumal, sulle on öelnud. Ära karda
 ega kohku! 

22 Siis te tulite kõik mu juurde ja ütlesite: „Läkitagem oma ees
 mehi, et nad meile maad kuulaksid ja tooksid sõna tee kohta, mida
 mööda peaksime minema, ja linnade kohta, kuhu peaksime jõudma!” 

23 See kõne oli mu silmis hea ja ma võtsin teie hulgast kaksteist
 meest, igast suguharust ühe, 

24 ja need võtsid suuna ning läksid üles sinna mäestikku, jõudsid
 Kobaraorgu ja uurisid seda. 

25 Ja nad võtsid kaasa maa vilju ja tõid alla meie juurde ning
 ütlesid: „See on hea maa, mille Issand, meie Jumal, meile annab.” 

26 Aga te ei tahtnud sinna minna ja tõrkusite Issanda, oma Jumala
 käsu vastu. 

27 Te nurisesite oma telkides ja ütlesite: „Sellepärast et Issand
 meid vihkab, on ta meid toonud Egiptusemaalt, et anda meid emorlaste
 kätte hävitamiseks. 

28 Kuhu me läheme? Meie vennad on teinud meie südamed araks,
 öeldes: Rahvas on meist suurem ja arvukam, linnad on suured ja
 taevani kindlustatud; ja me nägime seal ka anaklasi.” 

29 Siis ma ütlesin teile: Ärge heituge ja ärge kartke neid! 
30 Issand, teie Jumal, kes käib teie ees, sõdib teie eest, nõnda
 nagu ta teie silme ees tegi teie heaks Egiptuses 

31 ja kõrbes, nagu sa ise oled näinud, kuidas Issand, sinu Jumal,
 sind kandis nagu mees, kes kannab oma poega, kogu teekonnal, mida te
 olete käinud, kuni te jõudsite siia paika. 

32 Aga sellest hoolimata ei ole te uskunud Issandasse, oma Jumalasse, 
33 kes käis teekonnal teie ees, otsimas teile leeripaika: öösel
 tules näitamas teile teed, mida te pidite käima, ja päeval pilves. 

Issand nuhtleb Iisraeli

34 Kui Issand kuulis teie valju kõnet, siis ta vihastus ja vandus,
 öeldes: 

35 „Tõesti, ükski neist meestest sellest pahast sugupõlvest ei saa
 näha seda head maad, mille ma vandega olen tõotanud anda teie vanemaile, 

36 peale Kaalebi, Jefunne poja: tema näeb seda ja temale ja tema
 lastele ma annan selle maa, millel ta on astunud, sellepärast et ta
 kõiges on järgnenud Issandale!” 

37 Ka minu peale vihastus Issand teie pärast, öeldes: "Sinagi ei
 pääse sinna. 

38 Joosua, Nuuni poeg, kes teenib sind, jõuab sinna; kinnita teda,
 sest tema peab selle jaotama pärisosaks Iisraelile. 

39 Ja teie lapsed, keda te ütlete saavat röövsaagiks, teie pojad,
 kes täna veel ei mõista head ja kurja, jõuavad sinna; neile ma annan
 maa ja nemad pärivad selle. 

40 Teie aga pöörduge ja minge teele kõrbe poole mööda Kõrkjamere
 teed!" 

Kaotus Horma juures

41 Siis te vastasite ja ütlesite mulle: „Me oleme Issanda vastu
 pattu teinud! Me tahame minna ja sõdida, nõnda nagu Issand, meie
 Jumal, meid on käskinud.” Ja te panite igaüks oma sõjariistad vööle
 ning olite valmis minema mäestikku. 

42 Aga Issand ütles mulle: „Ütle neile: Ärge minge ja ärge sõdige,
 sest mina ei ole teie keskel - et teid ei löödaks maha teie vaenlase
 ees!” 

43 Ja ma rääkisin teile, aga te ei kuulanud, vaid tõrkusite
 Issanda käsu vastu ja olite ülemeelikud ning läksite mäestikku. 

44 Aga emorlased, kes elasid seal mäestikus, tulid välja teie
 vastu ja ajasid teid taga mesilaste kombel ning
 hajutasid teid Seiris kuni Hormani. 

45 Siis te pöördusite tagasi ja nutsite Issanda ees. Aga Issand ei
 kuulanud teie häält ega pannud teid tähele. 

46 Ja te jäite Kaadesisse selleks pikaks ajaks, mis te seal viibisite. 

 « eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »