18
Preestrite ja leviitide ülalpidamise seadus

1 Leviitpreestritel, kogu Leevi suguharul, ärgu olgu osa ega
 pärandit koos Iisraeliga; nad saagu elatist Issanda tuleohvreist ja
 tema pärisosast! 

2 Neil ärgu olgu pärisosa vendade keskel, Issand ise on nende
 pärisosa, nagu ta neile on öelnud. 

3 Ja rahva käest, neilt, kes ohverdavad tapaohvreid, olgu härga
 või lammast, on preestritel õigus saada seda: preestrile antagu saps,
 lõualuud ja magu. 

4 Anna temale uudset oma teraviljast, värskest veinist ja õlist,
 samuti oma lammaste ja kitsede esimene niiduvill! 

5 Sest teda on Issand, su Jumal, valinud kõigi su suguharude
 hulgast, et tema ja ta pojad alati seisaksid teenistuses Issanda nimel. 

6 Ja kui üks leviit tahab tulla mõnest su väravaist kogu
 Iisraelis, kus ta võõrana elab, siis võib ta täiesti oma hinge
 igatsuse järgi tulla paika, mille Issand valib, 

7 ja teenida Issanda, oma Jumala nimel, nagu kõik ta vennad
 leviidid, kes seal seisavad Issanda ees. 

8 Nad söögu võrdset osa peale selle, mis ta on saanud oma
 vanemate vara müügist! 

Ebausu ja valeprohvetite keeld

9 Kui sa jõuad sellele maale, mille Issand, su Jumal, sulle annab,
 siis ära õpi tegema nende rahvaste jäledusi! 

10 Ärgu leidugu su keskel kedagi, kes laseb oma poega ja tütart
 tulest läbi käia, ei ennustajat, pilvestlausujat, märkide seletajat
 ega nõida, 

11 ei manajat, vaimude ja tarkade küsitlejat ega surnutelt nõu otsijat! 
12 Sest igaüks, kes seda teeb, on Issandale jäle, ja nende
 jäleduste pärast ajab Issand, su Jumal, nad ära sinu eest. 

13 Ole laitmatu Issanda, oma Jumala ees! 
14 Sest need rahvad, keda sa ära ajad, kuulavad pilvestlausujaid
 ja ennustajaid, aga sinule ei ole Issand, su Jumal, selleks luba
 andnud. 

Ennustus suurest prohvetist. Õige ja valeprohveti vahe

15 Issand, su Jumal, äratab sulle sinu keskelt, su vendade
 hulgast, ühe prohveti, minu sarnase - teda te peate kuulama! 

16 Seda sa just palusid kogunemispäeval Hoorebil Issandalt, oma
 Jumalalt, öeldes: „Ma ei suuda enam kuulata Issanda, oma Jumala häält
 ega kauemini vaadata seda suurt tuld, ilma et ma sureksin.” 

17 Ja Issand ütles mulle: „See on hea, mis nad on rääkinud. 
18 Ma äratan neile ühe prohveti nende vendade keskelt, niisuguse
 nagu sina, ja ma panen oma sõnad ta suhu ja ta räägib neile kõik, mis
 mina teda käsin. 

19 Ja kes ei kuula mu sõnu, mida ta räägib minu nimel, sellelt
 nõuan mina ise aru. 

20 Aga prohvet, kes suurustledes räägib midagi minu nimel, mida
 mina ei ole teda käskinud rääkida, või kes räägib teiste jumalate
 nimel, see prohvet peab surema.” 

21 Ja kui sa mõtled oma südames: „Kuidas tunneme sõna, mida Issand
 ei ole rääkinud?” - 

22 siis kui prohvet räägib Issanda nimel, aga midagi ei sünni ega
 tule, siis on see sõna, mida Issand ei ole rääkinud. Prohvet on seda
 rääkinud ülemeelikusest, ära karda teda! 

 «  eelmine  13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21 , 22  järgmine  »