19
Pelgulinnad. Piiride puutumatus

1 Kui Issand, su Jumal, on hävitanud need rahvad, kelle maa
 Issand, su Jumal, annab sulle, ja kui sa oled nad välja tõrjunud ning
 elad nende linnades ja kodades, 

2 siis eralda enesele kolm linna keset oma maad, mille Issand, su
 Jumal, annab sulle pärida. 

3 Ehita enesele teed ja jaota kolmeks oma maa-ala, mille Issand,
 su Jumal, annab sulle pärisosaks, ja see sündigu selleks, et sinna
 võiks põgeneda iga tapja. 

4 Ja nõnda on lugu tapjaga, kes põgeneb sinna, et jääda elama: kui
 keegi tahtmatult tapab oma ligimese ega ole teda varem vihanud, 

5 nõnda nagu see, kes läheb oma ligimesega metsa puid raiuma ja ta
 käsi viibutab kirvest, et langetada puud, aga raud lendab ära varre
 otsast ja tabab ligimest, nõnda et ta sureb - see võib põgeneda ühte
 neist linnadest, et ta võiks jääda elama, 

6 et veritasunõudja ei ajaks tapjat taga, kui ta süda ägestub,
 ega saaks teda kätte juhul, kui tee on pikk, ega lööks teda
 hingetuks - ei ole too ju surma väärt, sest ta ei ole teda varem
 vihanud. 

7 Seepärast ma käsin sind ja ütlen: Eralda enesele kolm linna! 
8 Ja kui Issand, sinu Jumal, laiendab su maa-ala, nagu ta su
 vanemaile on vandega tõotanud, ja annab sulle kogu selle maa, mille
 ta on lubanud anda su vanemaile, 

9 kui sa hoolsasti pead kõiki neid käske, tehes, mis mina täna
 sind käsin, armastades Issandat, oma Jumalat, ja käies tema teedel
 kogu oma eluaja, siis lisa veel kolm linna juurde neile kolmele, 

10 et ei valataks süütut verd su maal, mille Issand, su Jumal,
 annab sulle pärisosaks, ega tuleks veresüü sinu peale. 

11 Aga kui keegi vihkab oma ligimest ja varitseb teda ja kipub
 temale kallale ja lööb ta surnuks ning põgeneb ühte neist linnadest, 

12 siis tema linna vanemad läkitagu järele ja lasku ta sealt ära
 tuua, andku ta veritasunõudja kätte ja ta surgu! 

13 Su silm ärgu andku temale armu, vaid kõrvalda süütult valatav
 veri Iisraelist, et su käsi hästi käiks! 

14 Ära nihuta paigast oma ligimese esivanemate poolt pandud
 piirimärki
 su pärisosas, mille sa pärid maal, mille Issand, su Jumal, annab
 sulle pärida! 

Seadus tunnistajate kohta

15 Ärgu astugu kellegi vastu üles ainult üks tunnistaja mõne
 süüteo või mõne patu pärast, ükskõik missuguse tehtud patu pärast -
 alles kahe või kolme tunnistaja sõna põhjal saab asi selgeks. 

16 Kui valetunnistaja astub üles kellegi vastu, süüdistades teda
 mõnes üleastumises, 

17 siis astugu mõlemad mehed, kes on riius, Issanda ette,
 preestrite ja neil päevil olevate kohtumõistjate ette. 

18 Ja kohtumõistjad kuulaku hästi järele, ja vaata, kui tunnistaja
 on valetunnistaja, kes on valet tunnistanud oma venna kohta, 

19 siis te peate temaga talitama nõnda, kuidas tema mõtles
 talitada oma vennaga. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt! 

20 Sellest kuulgu ka teised ja kartku, nõnda et nad enam kunagi ei
 tee niisugust kurja su keskel! 

21 Su silm ärgu andku armu: hing hinge vastu, silm silma vastu,
 hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu! 

 «  eelmine  14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21 , 22 , 23  järgmine  »