2
Rännuaastad kõrbes

1 Siis me pöördusime ja läksime teele kõrbe poole mööda Kõrkjamere
 teed, nagu Issand mind oli käskinud, ja me rändasime kaua aega ümber
 Seiri mäestiku. 

2 Ja Issand rääkis minuga, öeldes: 
3 „Küllalt olete rännanud selle mäestiku ümber, pöörduge nüüd
 põhja poole! 

4 Ja käsi rahvast, öeldes: Te lähete nüüd läbi oma Seiris asuvate
 vendade, Eesavi järglaste maa-alast. Nemad kardavad teid, aga teie
 olge väga ettevaatlikud; 

5 ärge tapelge nende vastu, sest ma ei taha teile anda nende maast
 mitte jalatäitki, kuna ma Seiri mäestiku olen andnud pärandiks
 Eesavile! 

6 Rooga söömiseks ostke neilt raha eest, isegi vett joomiseks
 ostke neilt raha eest. 

7 Tõesti, Issand, sinu Jumal, on sind õnnistanud kõigis su
 kätetöis, ta tunneb su rännakut selles suures kõrbes. Need nelikümmend
 aastat on Issand, su Jumal, olnud sinuga, sul ei ole midagi puudunud. 

8 Siis me läksime läbi oma vendade, Eesavi järglaste maast, kes
 elavad Seiris, ära Lagendikuteelt, mis tuleb Eelatist ja
 Esjon-Geberist; ja me pöördusime ning käisime Moabi kõrbe teed. 

9 Ja Issand ütles mulle: „Ära kimbuta Moabi ja ära taple nendega
 sõjas, sest ma ei anna sulle tema maast mitte midagi pärandiks, kuna
 olen Aari andnud pärandiks Loti järglastele!” 

10 Seal elasid muiste emiidid: suur, arvurikas ja pikakasvuline
 rahvas nagu anaklased. 

11 Ka neid peetakse refalasteks nagu anaklasigi; aga moabid
 hüüavad neid emiitideks. 

12 Seiris elasid muiste horiidid, aga Eesavi järglased tõrjusid
 need välja, hävitasid endi eest ja asusid nende asemele, nõnda nagu
 Iisrael talitas oma pärusmaaga, mille Issand neile andis. 

13 „Võtke nüüd kätte ja minge üle Seredi jõe!” Ja me läksime üle
 Seredi jõe. 

14 Ja aega, mis kulus meie rännakuks Kaades-Barneast, kuni me
 ületasime Seredi jõe, oli kolmkümmend kaheksa aastat; seniks oli
 hävinud kogu see sugupõlv, kõik sõjamehed leerist, nagu Issand neile
 oli vandunud. 

15 Oli ju Issanda käsi olnud nende vastu, hävitades nad leerist viimseni. 

16 Ja kui kõik sõjamehed olid otsa saanud, olles rahva hulgast surnud, 
17 siis rääkis Issand minuga, öeldes: 
18 „Sa lähed nüüd läbi Moabi maa-alast, Aarist, 
19 ja ligined ammonlastele; ära kimbuta neid ja ära taple nende
 vastu, sest ma ei anna sulle midagi pärandiks ammonlaste maast, kuna
 ma olen selle andnud pärandiks Loti järglastele.” 

20 Ka seda peetakse refalaste maaks; seal elasid muiste refalased,
 aga ammonlased hüüdsid neid samsummideks: 

21 suur, arvurikas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased. Aga
 Issand hävitas nad ammonlaste eest, kes ajasid nad ära ja asusid
 nende asemele, 

22 nõnda nagu ta oli teinud Eesavi järglaste heaks, kes elasid
 Seiris, kelle eest ta hävitas horiidid, nõnda et nad ajasid need ära
 ja asuvad nende asemel kuni tänapäevani. 

23 Ja aviidid, kes elasid külades kuni Assani, hävitati
 kaftoorlaste poolt, kes tulid Kaftoorist ja asusid nende asemele. 

24 „Võtke kätte, asuge teele ja minge üle Arnoni jõe! Vaata, ma
 annan su kätte emorlase Siihoni, Hesboni kuninga ja tema maa.
 Alustage vallutamist ja tapelge ta vastu sõjas! 

25 Juba täna ma hakkan panema hirmu ja kartust sinu ees rahvaste
 peale kogu taeva all: kui nad kuulevad kuuldust sinust, siis nad
 vabisevad ja värisevad su ees.” 

Iisrael alistab Hesboni kuninga Siihoni

26 Ja ma läkitasin käskjalad Kedemoti kõrbest Hesboni kuninga
 Siihoni juurde rahusõnumitega, öeldes: 

27 „Ma tahan su maast läbi minna. Ma käin ainult mööda teed, ma ei
 kaldu paremat ega vasakut kätt. 

28 Müü mulle raha eest rooga söömiseks ja anna mulle raha eest
 vett joomiseks! Ma tahan ainult jala läbi minna,  

29 nagu mind lubasid teha Eesavi järglased, kes elavad Seiris, ja
 moabid, kes elavad Aaris, kuni ma jõuan üle Jordani maale, mille
 Issand, meie Jumal, meile annab!” 

30 Aga Siihon, Hesboni kuningas, ei tahtnud meid läbi lasta, sest
 Issand, su Jumal, paadutas ta vaimu ja tegi ta südame kõvaks, et anda
 teda su kätte, nagu see nüüd ongi sündinud. 

31 Ja Issand ütles mulle: „Vaata, ma hakkan su kätte andma
 Siihonit ja tema maad. Hakka seda vallutama, ta maad omandama!” 

32 Ja Siihon tuli välja meie vastu, tema ja kogu ta rahvas,
 taplusesse Jahsasse. 

33 Aga Issand, meie Jumal, andis tema meie kätte ja me lõime teda
 ja ta poegi ja kogu ta rahvast. 

34 Ja me vallutasime siis kõik ta linnad ja hävitasime sootuks
 kõik linna mehed, naised ja lapsed; me ei jätnud alles ühtegi põgenikku. 

35 Me riisusime endile ainult karjad, samuti saagi vallutatud linnadest. 
36 Aroerist, mis on Arnoni jõe kaldal, ja jõeorus olevast linnast
 kuni Gileadini ei olnud linna, mis oleks olnud meile kõrge. Selle
 kõik andis Issand, meie Jumal, meie kätte. 

37 Üksnes ammonlaste maad sa ei puudutanud, kogu Jabboki jõe äärt,
 ja mäestikulinnu ega muud, mida Issand, meie Jumal, oli keelanud. 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »