1 Ja Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: „Kuule,
 Iisrael, määrusi ja seadlusi, millest ma täna teie kuuldes
 räägin, ja õppige neid ja olge hoolsad neid täitma! 
2 Issand, meie Jumal, andis meile Hoorebil seaduse. 
3 Mitte meie vanemaile ei andnud Issand seda seadust, vaid meile,
 kes me kõik siin täna elus oleme. 
4 Palgest palgesse rääkis Issand teiega mäel tule keskelt. 
5 Mina seisin tol korral Issanda ja teie vahel, et teile kuulutada
 Issanda sõna, sest te kartsite tuld ega läinud üles mäele. Ta ütles: 

6 „Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt
 orjusekojast. 
7 Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 
8 Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis
 on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on
 maa all vees! 
9 Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand,
 sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste
 kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, 
10 aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja
 mu käske peavad. 
11 Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest
 Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab! 
12 Pea meeles, et sa pead pühitsema hingamispäeva, nõnda nagu
 Issand, su Jumal, sind on käskinud! 
13 Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, 
14 aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev! Siis sa
 ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ei
 su sulane ega teenija, ei su härg ega eesel või mõni muu su
 loomadest, ka mitte võõras, kes on su väravais, et su sulane ja
 teenija saaksid hingata nagu sina. 
15 Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja et Issand, su
 Jumal, tõi sind sealt välja vägeva käega ja väljasirutatud
 käsivarrega; sellepärast on Issand, su Jumal, käskinud sind pidada
 hingamispäeva.  
16 Sa pead austama oma isa ja ema, nõnda nagu Issand, su Jumal,
 sind on käskinud, et su päevi pikendataks ja et su käsi hästi käiks
 sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab! 
17 Sa ei tohi tappa! 
18 Sa ei tohi abielu rikkuda! 
19 Sa ei tohi varastada! 
20 Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! 
21 Sa ei tohi himustada oma ligimese naist! Sa ei tohi himustada
 oma ligimese koda, tema põldu, sulast ja teenijat, härga ja eeslit
 ega midagi, mis su ligimese päralt on!” 

22 Need sõnad rääkis Issand mäe peal valju häälega tervele teie
 kogudusele tule, pilve ja pimeduse seest ega lisanud midagi juurde.
 Ja ta kirjutas need kahele kivilauale ning andis need minule. 

23 Ja kui te kuulsite seda häält pimedusest, samal ajal kui mägi
 põles tules, siis te tulite minu juurde, kõik teie suguharude
 peamehed ja vanemad, 
24 ja ütlesite: „Vaata, Issand, meie Jumal, on meile näidanud oma
 auhiilgust ja suurust, ja me oleme kuulnud ta häält tule seest. Sel
 päeval me nägime, et Jumal räägib inimesega, aga too jääb elama. 
25 Nüüd aga, miks peame surema? Sest see suur tuli põletab meid
 ära. Kui me veel edasi kuuleme Issanda, oma Jumala häält, siis me
 sureme. 
26 Sest kes kõigest lihast on nagu meie kuulnud elava Jumala häält
 rääkivat tule seest ja on jäänud elama? 
27 Mine sina lähedale ja kuule kõike, mis Issand, meie Jumal,
 ütleb; ja sina räägi meile kõik, mis Issand, meie Jumal, sulle
 ütleb, siis me kuulame ja teeme nõnda!” 
28 Ja Issand kuulis teie valje sõnu, kui te minuga rääkisite, ja
 Issand ütles mulle: „Ma olen kuulnud selle rahva valje sõnu, mis nad
 sulle ütlesid. See kõik on hea, mis nad on rääkinud. 
29 Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja
 peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti
 hästi käiks! 
30 Mine ütle neile: Minge tagasi oma telkide juurde! 
31 Aga sina jää siia minu juurde ja ma ütlen sulle kõik need käsud,
 määrused ja seadlused, mis sa neile pead õpetama, et nad teeksid
 nende järgi sellel maal, mille ma annan neile pärida.” 
32 Täitke siis neid hoolsasti, nagu Issand, teie Jumal, teid on
 käskinud, ärge pöörduge paremale ega vasakule 
33 kogu sellel teel, mida Issand, teie Jumal, teid on käskinud
 käia, et te jääksite elama, et teie käsi hästi käiks ja te
 pikendaksite oma päevi sellel maal, mille te pärite.