1
Õpetussõnade kasulikkus

1 Saalomoni, Taaveti poja,
 Iisraeli kuninga õpetussõnad
 

2 tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks,
 mõistlike sõnade mõistmiseks,
 

3 et võtta õpetust targaks käitumiseks,
 õigluseks ja õiguseks
 ning õigeks eluviisiks,
 

4 et anda kogenematuile oidu,
 noortele teadmisi ja otsustusvõimet -
 

5 kes tark on, see kuuleb seda
 ja võtab veelgi enam õpetust;
 kes aru saab, see omandab oskuse
 

6 õpetus- ja tähendamissõnade,
 tarkade meeste ütluste
 ja nende mõistatuste mõistmiseks.
 
 

7 Issanda kartus on tunnetuse algus,
 meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.
 

Hoiatus kurjale teele ahvatlejate eest
8 Kuule, mu poeg, oma isa õpetust
 ja ära jäta tähele panemata
 oma ema juhatust,
 

9 sest need on su peale ilupärjaks
 ja kaela ümber keeks!
 

10 Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad,
 siis ära nõustu!
 

11 Kui nad ütlevad: „Tule meiega!
 Varitseme verd, luurame süütut
 ilma põhjuseta,
 

12 neelame neid otsekui surmavald,
 elusalt ja tervelt
 nagu haudaminejaid,
 

13 küllap me siis leiame
 kõiksugust kallist vara
 ja täidame oma kojad saagiga.
 

14 Heida liisku meie keskel
 ja meil kõigil olgu ühine kukkur!” -
 

15 siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed,
 hoia oma jalg nende radadelt!
 

16 Sest nende jalad jooksevad kurja poole
 ja nad tõttavad verd valama.
 

17 Ent asjatu on võrku laotada
 kõigi tiivuliste nähes:
 

18 sest nad varitsevad omaenese verd,
 luuravad omaenese hinge.
 

19 Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu:
 selle omanikult võetakse hing.
 

Tarkuse kutse
20 Tarkus hüüab tänavail,
 annab oma häält kuulda turgudel,
 

21 kisendab lärmakates paikades,
 kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:
 

22 „Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust?
 Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda
 ja alpidel vihata teadmist?
 

23 Pöörduge minu noomimise alla!
 Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu,
 teen teile teatavaks oma sõnad.
 

24 Et ma olen kutsunud,
 aga te olete tõrkunud,
 olen sirutanud oma käe,
 aga ükski pole tähele pannud,
 

25 ja et te pole hoolinud
 mitte ühestki minu nõust
 ega ole tahtnud mu noomimist,
 

26 siis naeran minagi teie õnnetust,
 pilkan, kui teie kohkumine tuleb,
 

27 kui teie kohkumine tormina tuleb
 ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub,
 kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.
 

28 Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta,
 otsivad mind, aga ei leia.
 

29 Sellepärast et nad on vihanud tunnetust
 ega ole valinud Issanda kartust,
 

30 et nad ei ole hoolinud minu nõust,
 vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,
 

31 peavad nad siis sööma oma tegude vilja
 ja küllastuma oma kavatsustest.
 

32 Sest rumalaid tapab nende taganemine
 ja alpe hukkab nende hooletus.
 

33 Aga kes mind kuulab,
 võib julgesti elada
 ja olla muretu, kurja kartmata.”
 

 « eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »