3
Aadam ja Eeva

1 Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal,
 kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: „Kas Jumal
 on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia
 puust?” 

2 Ja naine vastas maole: „Me sööme küll rohuaia
 puude vilja, 

3 aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal
 öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te
 ei sureks!” 

4 Ja madu ütles naisele: „Te ei sure, kindlasti
 mitte, 

5 aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest
 sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks,
 tundes head ja kurja.” 

6 Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see
 tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see
 pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning
 andis ka oma mehele, ja tema sõi. 

7 Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad
 tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku
 ning tegid enestele põlled. 

8 Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes
 rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja
 tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude
 keskele. 

9 Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale:
 „Kus sa oled?” 

10 Ja tema vastas: „Ma kuulsin su häält rohuaias
 ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese
 ära.” 

11 Siis ta küsis: „Kes on sulle teada andnud, et
 sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind
 keelasin söömast?” 

12 Ja Aadam vastas: „Naine, kelle sa mulle kaasaks
 andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin.” 

13 Ja Issand Jumal küsis naiselt: „Miks sa seda
 tegid?” Ja naine vastas: „Madu pettis mind, ja ma sõin.” 

14 Siis Issand Jumal ütles maole:
 „Et sa seda tegid, siis ole sa neetud
 kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas!
 Sa pead roomama oma kõhu peal
 ja põrmu sööma kogu eluaja!
 

15 Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele,
 sinu seemne ja tema seemne vahele,
 kes purustab su pea,
 aga kelle kanda sa salvad.”
 

16 Naisele ta ütles:
 „Sinule ma saadan väga palju valu,
 kui sa lapseootel oled:
 sa pead valuga lapsi ilmale tooma!
 Sa himustad küll oma meest,
 aga tema valitseb su üle.”
 

17 Aga Aadamale ta ütles:
 „Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust,
 millest mina olin sind keelanud, öeldes,
 et sa ei tohi sellest süüa,
 siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast!
 Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja!
 

18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid,
 ja põllutaimed olgu sulle toiduks!
 

19 Oma palge higis pead sa leiba sööma,
 kuni sa jälle mullaks saad,
 sest sellest sa oled võetud!
 Tõesti, sa oled põrm
 ja pead jälle põrmuks saama!”
 
 

20 Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta
 sai kõigi elavate emaks. 

21 Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele
 nahkriided ning pani neile selga. 

22 Ja Issand Jumal ütles: „Vaata, inimene on
 saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd,
 et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks
 ega elaks igavesti!” 

23 Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast
 välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud. 

24 Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole
 Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need
 valvaksid elupuu teed. 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »