41
Joosep seletab vaarao unenäod

1 Ja kahe aasta pärast sündis, et vaarao nägi und, ja vaata, ta
 seisis Niiluse jõe ääres. 

2 Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, ilusad näha ja lihavad liha
 poolest, ja sõid roostikus. 

3 Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel jõest, pahad näha
 ja lahjad liha poolest, ja need seisid teiste lehmade kõrval jõe
 kaldal. 

4 Ja lehmad, kes olid pahad näha ja lahjad liha poolest, sõid ära
 need seitse lehma, kes olid ilusad näha ja lihavad. Siis vaarao
 ärkas üles. 

5 Aga ta jäi magama ja nägi teist puhku und, ja vaata, seitse
 viljapead tõusis ühest kõrrest, jämedad ja head. 

6 Ja vaata, seitse peenikest ja hommikutuulest kõrvetatud viljapead
 võrsus nende järel. 

7 Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse jämedat ja täit
 viljapead. Ja vaarao ärkas üles, ja vaata, see oli olnud
 unenägu! 

8 Aga hommikul oli ta vaim rahutu ja ta läkitas järele ning kutsus
 kõik Egiptuse ennustajad ja targad, ja vaarao jutustas neile oma
 unenäo, aga ükski ei suutnud seda vaaraole seletada. 

9 Siis rääkis joogikallajate ülem vaaraoga, öeldes: „Täna meenub
 mulle mu patt. 

10 Vaarao sai väga kurjaks oma sulaste peale ja pani mind vahi alla
 ihukaitsepealiku kotta, minu ja pagarite ülema. 

11 Ja me nägime ühel ööl unenägu, mina ja tema, kumbki nägime
 unenäo, millel oli oma tähendus. 

12 Ja sealsamas oli meiega heebrea noormees, ihukaitsepealiku
 sulane, ja me jutustasime temale ja tema seletas meile meie
 unenäod, kummalegi ta unenäo tähenduse. 

13 Ja nõnda nagu ta meile seletas, nõnda sündis: mina sain tagasi
 oma ametisse ja teine poodi üles.” 

14 Siis vaarao läkitas järele ja laskis kutsuda Joosepi; ja Joosep
 toodi kiiresti vangiurkast välja; ta ajas habeme, vahetas
 riided ja tuli vaarao juurde. 

15 Ja vaarao ütles Joosepile: „Ma nägin unenäo, kuid keegi ei oska
 seda seletada. Aga ma olen kuulnud sinust räägitavat, et kui
 sina unenägu kuuled, siis sa seletad selle.” 

16 Ja Joosep vastas vaaraole, öeldes: „Mitte mina! Küllap Jumal annab
 vaaraole õige vastuse!” 

17 Ja vaarao jutustas Joosepile: „Mu unenäos oli nõnda: vaata, ma
 seisin Niiluse jõe kaldal. 

18 Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, lihavad liha poolest ja
 ilusad näha, ja sõid roostikus. 

19 Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel, väetid ja väga
 pahad näha ning lahjad liha poolest. Ei ole ma kogu Egiptusemaal
 näinud selliseid pahu. 

20 Ja lahjad ning pahad lehmad sõid ära need seitse esimest lihavat
 lehma. 

21 Ja need läksid nende kõhtu, aga ei olnud tundagi, et need olid
 läinud nende kõhtu ja nende välimus oli paha nagu ennegi. Ja ma
 ärkasin üles. 

22 Siis ma nägin und, ja vaata, seitse viljapead tõusis ühest
 kõrrest, täis ja head. 

23 Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest kõrvetatud
 viljapead võrsus nende järel. 

24 Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse head viljapead.
 Ma olen seda rääkinud oma ennustajaile, aga ükski ei oska mulle
 seletada.” 

25 Ja Joosep ütles vaaraole: „Vaarao unenäod tähendavad ühte ja
 sedasama. Jumal on vaaraole teada andnud, mida ta kavatseb teha. 

26 Seitse head lehma on seitse aastat ja seitse head viljapead on
 seitse aastat; unenägudel on sama tähendus. 

27 Ja seitse lahjat ja paha lehma, kes tõusid nende järel, on
 seitse aastat, ja seitse peenikest, hommikutuulest kõrvetatud
 viljapead on seitse nälja-aastat. 

28 See ongi see asi, mis ma vaaraole rääkisin: mida Jumal kavatseb
 teha, seda on ta vaaraole näidanud. 

29 Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur küllus kogu
 Egiptusemaal. 

30 Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, mil Egiptusemaal ununeb
 kõik küllus ja näljahäda ulatub üle kogu maa. 

31 Maal ei ole enam küllust tundagi nälja tõttu, mis tuleb
 selle järel, sest see on väga kange. 

32 Ja kuna vaaraol on unenägu kaks korda kordunud, siis on see asi
 Jumala poolt kindel ja Jumal laseb selle varsti sündida. 

33 Ja nüüd vaarao vaadaku välja üks mõistlik ja tark mees ja seadku
 Egiptusemaa üle. 

34 Vaarao tehku nõnda: pangu ülevaatajad maale ja lasku
 Egiptusemaad maksta viiendikku neil seitsmel külluseaastal. 

35 Ja kogutagu kõik nende tulevaste heade aastate toidus ja
 varutagu vilja linnadesse vaarao käe alla toiduseks ning
 säilitatagu seda. 

36 See vili olgu maale tagavaraks seitsmeks nälja-aastaks, mis
 tulevad Egiptusemaale, et maad ei tabaks näljaajal hukatus.” 

Joosep saab Egiptuse valitsejaks

37 See kõne oli hea vaarao silmis ja kõigi ta sulaste silmis. 
38 Ja vaarao ütles oma sulastele: „Kas leiame veel sellise mehe,
 kelles on Jumala Vaim?” 

39 Ja vaarao ütles Joosepile: „Et Jumal on sulle kõike seda teada
 andnud, siis ei ole keegi nii mõistlik ja tark kui sina! 

40 Sina pead olema mu koja üle ja kogu mu rahvas suudelgu sind suu
 peale. Ainult aujärje poolest tahan ma olla sinust suurem!” 

41 Ja vaarao ütles Joosepile: „Vaata, ma olen pannud su kogu
 Egiptusemaa üle!” 

42 Ja vaarao võttis sõrmest pitserisõrmuse ning pani Joosepi sõrme;
 ja ta pani temale kallid linased riided selga ja riputas kuldkee
 kaela. 

43 Ja ta laskis teda sõita oma teises tõllas, mis tal oli, ja hüüda
 tema ees: „Põlvili!” Ja ta pani tema kogu Egiptusemaa üle. 

44 Ja vaarao ütles Joosepile: „Mina olen vaarao, aga ilma sinu
 tahtmata ei tohi keegi tõsta kätt ega jalga kogu Egiptusemaal.” 

45 Ja vaarao pani Joosepile nimeks Safnat-Paneah ja andis temale
 naiseks Asnati, Ooni preestri Pooti-Fera tütre; ja Joosep läks
 välja Egiptusemaale. 

46 Joosep oli kolmekümneaastane, kui ta astus vaarao, Egiptuse
 kuninga ette; ja Joosep läks ära vaarao juurest ning käis läbi
 kogu Egiptusemaa. 

47 Ja maa kandis seitsmel külluseaastal ühest ivast peotäie. 
48 Ja ta kogus kõik põllusaagi seitsmel aastal Egiptusemaal ja
 talletas selle linnadesse; igasse linna andis ta ümbruskonna
 põldude saagi. 

49 Ja Joosep kuhjas väga palju vilja, nagu liiva mere ääres, kuni
 lakati seda mõõtmast, sest see ei olnud enam mõõdetav. 

50 Ja Joosepile sündis enne nälja-aasta tulekut kaks poega. Need
 tõi temale ilmale Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tütar. 

51 Ja Joosep pani esmasündinule nimeks Manasse, sest ta ütles:
 „Jumal on mind lasknud unustada kõik mu vaeva ja kogu mu
 isakoja.” 

52 Ja teisele ta pani nimeks Efraim, sest ta ütles: „Jumal on mind
 teinud viljakaks mu viletsusemaal!” 

53 Kui seitse külluseaastat, mis Egiptusemaale tulid, lõppesid, 
54 siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat, nõnda nagu Joosep oli
 öelnud; ja nälg oli kõigis maades, ent kogu Egiptusemaal oli
 leiba. 

55 Aga kui kogu Egiptusemaa hakkas tundma nälga, siis rahvas kisendas vaarao
 poole leiva pärast; ja vaarao ütles kõigile egiptlastele: „Minge
 Joosepi juurde! Mis tema teile ütleb, seda tehke!” 

56 Ja nälg oli üle kogu maa ja Joosep avas kõik viljaaidad, mis olid
 nende juures, ning müüs egiptlastele vilja, sest nälg võttis
 Egiptusemaal võimust. 

57 Ja kõigist maadest tuldi Egiptusesse Joosepilt vilja ostma, sest
 nälg oli võtnud võimust kõigis maades. 

 «  eelmine  36 , 37 , 38 , 39 , 40 , 41 , 42 , 43 , 44 , 45  järgmine  »