9
Jumala leping Noaga

1 Ja Jumal õnnistas Noad ja tema poegi ning ütles neile: „Olge
 viljakad, teid saagu palju ja täitke maa! 

2 Teid peavad kartma ja pelgama kõik maa loomad ja kõik taeva
 linnud, kõik, kes maa peal liiguvad, ja kõik mere kalad; need
 on teie kätte antud. 

3 Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; kõik selle annan ma
 teile nagu halja rohugi. 

4 Kummatigi ei tohi te liha süüa ta hingega, see on: ta verega! 
5 Tõepoolest, teie eneste verd ma nõuan taga: ma nõuan seda kõigilt
 loomadelt, ja ma nõuan inimestelt vastastikku inimese hinge!
  

6 Kes valab inimese vere,
 selle vere valab inimene,
 sest inimene on tehtud
 Jumala näo järgi!
 
 
 

7 Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja
 paljunege seal!” 

8 Ja Jumal rääkis Noa ja tema poegadega, kes ta juures olid, ning ütles: 
9 „Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid, 
10 ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, kariloomadega
 ja kõigi metsloomadega, kes teie juures on, kõigiga, kes laevast
 välja tulid, kõigi maa loomadega. 

11 Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega
 ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma.”
  

12 Ja Jumal ütles:
 „Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie
 ja iga teie juures oleva elava hinge vahel
 igavesteks põlvedeks, on see:
 

13 ma panen pilvedesse oma vikerkaare
 ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.
 

14 Kui ma kogun maa kohale pilvi
 ja pilvedes nähakse vikerkaart,
 

15 siis ma mõtlen oma lepingule,
 mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel
 kõiges lihas, ja vesi ei saa enam
 kõike liha hävitavaks uputuseks.
 

16 Kui pilvedes on vikerkaar,
 siis ma vaatan seda
 ja mõtlen igavesele lepingule
 Jumala ja iga elava hinge vahel
 maa peal olevas kõiges lihas.”
 
 
 

17 Ja Jumal ütles Noale: „See on selle lepingu tähis, mille ma olen
 teinud enese ja kõige liha vahel, mis maa peal on.” 

Noa ja tema pojad

18 Ja Noa pojad, kes laevast välja tulid, olid Seem, Haam ja
 Jaafet; ja Haam oli Kaanani isa. 

19 Need kolm olid Noa pojad ja neist rahvastus kogu maa. 

20 Noa hakkas põllumeheks ja istutas viinamäe. 
21 Ta jõi veini, jäi joobnuks ja ajas oma telgis enese paljaks. 
22 Aga Haam, Kaanani isa, nägi oma isa paljast ihu ja rääkis
 sellest oma kahele vennale õues. 

23 Siis Seem ja Jaafet võtsid vaiba ja panid enestele õlgadele,
 läksid tagurpidi ja katsid kinni oma isa palja ihu; nende näod
 olid ära pööratud, nõnda et nad oma isa paljast ihu ei näinud. 

24 Kui Noa ärkas oma veiniuimast ja sai teada, mis ta noorem poeg
 oli teinud, 

25 siis ta ütles:
 „Neetud olgu Kaanan,
 saagu ta oma vendadele
 sulaste sulaseks!”
 

26 Ta ütles veel:
 „Kiidetud olgu Issand,
 Seemi Jumal,
 ja Kaanan olgu tema sulane!
 

27 Jumal andku avarust Jaafetile,
 ta elagu Seemi telkides
 ja Kaanan olgu tema sulane!”
 
 

28 Ja Noa elas pärast veeuputust kolmsada viiskümmend aastat. 
29 Ja kõiki Noa elupäevi oli üheksasada viiskümmend aastat; siis ta
 suri. 

 «  eelmine  4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13  järgmine  »