1 Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga Egiptusemaal, öeldes: 
2 „See kuu olgu teil esimeseks kuuks; see olgu teil aasta esimeseks
 kuuks. 
3 Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal
 päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall. 
4 Aga kui pere on talle jaoks väike, siis võtku tema ja ta naaber,
 kes ta kojale on lähemal, vastavalt hingede arvule; kui palju igaüks
 jõuab süüa, sellele vastavalt arvake neid talle kohta. 
5 Tall olgu teil veatu, isane, üheaastane; võtke see lammastest või
 kitsedest. 
6 Säilitage see enestele kuni selle kuu neljateistkümnenda päevani;
 siis kogu Iisraeli kogunenud kogudus tapku see õhtul! 
7 Ja nad võtku verd ning võidku ukse mõlemat piitjalga ja
 pealispuud kodades, kus nad seda söövad. 
8 Ja nad söögu liha selsamal ööl; tulel küpsetatult koos hapnemata
 leiva ja kibedate rohttaimedega söögu nad seda! 
9 Te ei tohi seda süüa toorelt või vees keedetult, vaid ainult
 tulel küpsetatult pea, jalgade ja sisikonnaga. 
10 Te ei tohi sellest midagi üle jätta hommikuks; mis aga sellest
 hommikuks üle jääb, põletage tulega! 
11 Ja sööge seda nõnda: teil olgu vöö vööl, jalatsid jalas ja kepp
 käes; ja sööge seda rutuga - see on paasatall Issanda auks! 
12 Siis käin mina selsamal ööl Egiptusemaa läbi ja löön maha kõik
 esmasündinud Egiptusemaal, niihästi inimesed kui loomad, ja ma
 mõistan kohut kõigi Egiptuse jumalate üle, mina, Issand. 
13 Aga veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma
 näen verd, siis ma lähen teist mööda ja nuhtlus ei saa teile
 hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad. 

14 See päev aga jäägu teile mälestuseks ja pühitsege seda Issanda
 pühana: oma sugupõlvede kaupa pühitsege seda igavese seadlusena! 
15 Seitse päeva sööge hapnemata leiba; juba esimesel päeval
 kõrvaldage haputaigen oma kodadest, sest igaüks, kes esimesest
 päevast seitsmenda päevani sööb hapnenut, selle hing hävitatakse
 Iisraelist. 
16 Esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek, samuti olgu
 seitsmendal päeval pühalik kokkutulek: neil päevil ei tohi teha
 ühtki tööd, ainult mida iga hing sööb, üksnes seda valmistage! 
17 Te peate pidama seda hapnemata leibade püha, sest just sel
 päeval ma viin teie väehulgad Egiptusemaalt välja; seepärast pidage
 seda päeva kui igavest seadlust teie sugupõlvedele! 
18 Esimese kuu neljateistkümnenda päeva õhtul sööge hapnemata leiba
 kuni kuu kahekümne esimese päeva õhtuni. 
19 Seitse päeva ärgu leidugu haputaignat teie kodades, sest igaüks,
 kes sööb hapnenut, selle hing tuleb hävitada Iisraeli kogudusest,
 olgu võõras või maa päriselanik. 
20 Midagi hapnenut ärge sööge, vaid kõigis oma asupaikades sööge
 hapnemata leiba!” 

21 Ja Mooses kutsus kõik Iisraeli vanemad ning ütles neile: „Minge
 ja võtke enestele suguvõsade kaupa talled ja tapke paasatall! 
22 Ja võtke iisopikimbuke, kastke kausis olevasse verre ja määrige
 ukse pealispuud ning mõlemat piitjalga kausis oleva verega! Ja ükski
 teist ärgu väljugu hommikuni oma koja uksest, 
23 sest Issand läheb egiptlasi nuhtlema. Aga kui ta näeb verd ukse
 pealispuul ja mõlemal piitjalal, siis Issand ruttab sellest
 uksest mööda ega lase hävitajat tulla teie kodadesse nuhtlema. 
24 Pidage see asi meeles: see olgu igaveseks seadluseks sinule ja
 su lastele! 
25 Ja kui te tulete maale, mille Issand teile annab, nagu ta on
 öelnud, siis pidage seda teenistust! 
26 Ja kui teie lapsed teilt küsivad: Mis teenistus see teil on?, 
27 siis vastake: See on paasaohver Issanda auks, kes ruttas mööda
 Iisraeli laste kodadest Egiptuses, kui ta nuhtles egiptlasi ja
 päästis meie kojad.” Siis rahvas kummardas ning heitis silmili maha. 
28 Ja Iisraeli lapsed läksid ning tegid; nagu Issand oli Moosesele
 ja Aaronile käsu andnud, nõnda nad tegid. 

29 Ja see sündis keskööl, et Issand lõi maha kõik esmasündinud
 Egiptusemaal, aujärjel istuva vaarao esmasündinust alates kuni
 vangiurkas oleva vangi esmasündinuni, ja kõik kariloomade esmasündinud. 
30 Siis vaarao tõusis öösel üles, tema ja kõik ta sulased, ning
 kõik egiptlased, ja Egiptuses oli suur hädakisa, sest ei olnud
 ainsatki koda, kus ei olnud surnut. 
31 Ja ta kutsus öösel Moosese ja Aaroni ning ütles: „Võtke kätte ja
 minge ära mu rahva keskelt, niihästi teie kui ka Iisraeli lapsed, ja
 minge teenige Issandat, nagu te olete rääkinud! 
32 Võtke ka niihästi oma lambad ja kitsed kui veised, nagu te olete
 rääkinud, ja minge! Ja õnnistage ka mind!” 
33 Ja egiptlased käisid rahvale peale, et nad kiiresti lahkuksid
 maalt, sest nad ütlesid: „Me sureme kõik.” 
34 Ja rahvas viis ära oma taigna, enne kui see oli hapnenud; neil
 olid nende leivakünad üleriietesse seotuina õlal.  
35 Ja Iisraeli lapsed olid teinud Moosese sõna järgi ning olid
 palunud egiptlastelt hõbe- ja kuldriistu ning riideid. 
36 Issand oli rahvale armu andnud egiptlaste silmis ja need
 nõustusid; nii nad riisusid egiptlasi. 

37 Ja Iisraeli lapsed läksid teele Raamsesest Sukkotti, ligi
 kuussada tuhat jalameest, peale väetite laste. 

38 Ja ka hulk segarahvast läks koos nendega, ning lambaid, kitsi ja
 veiseid väga suur kari. 
39 Ja nad küpsetasid taignast, mis nad Egiptusest olid toonud,
 hapnemata leivakakkusid; see polnud ju hapnenud, sellepärast et nad
 Egiptusest välja aeti ja nad ei võinud viivitada, samuti mitte
 enestele teerooga valmistada. 
40 Iisraeli laste elamisaega, mis nad Egiptuses olid elanud, oli
 nelisada kolmkümmend aastat. 
41 Kui need nelisada kolmkümmend aastat lõppesid, siis just
 selsamal päeval sündis see, et kõik Issanda väehulgad läksid
 Egiptusemaalt välja. 
42 See oli valvamisöö Issandale, nende väljaviimiseks Egiptusemaalt;
 see on Issandale kuuluv öö, valvamiseks kõigile Iisraeli laste sugupõlvedele. 

43 Ja Issand ütles Moosesele ja Aaronile: „See on paasatalle
 seadlus: ükski võõras ei tohi seda süüa! 
44 Aga raha eest ostetud iga sulane võib seda süüa siis, kui oled
 tema ümber lõiganud. 
45 Majaline ja palgaline ärgu seda söögu! 
46 Ühes ja samas kojas tuleb seda süüa, lihast ei tohi midagi viia
 kojast välja õue, ja luid ei tohi sellel murda! 
47 Kogu Iisraeli kogudus pidagu seda! 
48 Ja kui su juures viibib mõni võõras ning tahab valmistada
 Issandale paasatalle, siis tuleb kõik ta meesterahvad ümber lõigata;
 alles siis tohib ta ligi tulla seda valmistama ja on nagu maa
 päriselanik; aga ükski ümberlõikamatu ei tohi seda süüa! 
49 Seadlus on üks päriselanikule ja muulasele, kes võõrana teie
 keskel elab.” 

50 Ja kõik Iisraeli lapsed tegid, nagu Issand Moosest ja Aaronit
 oli käskinud; nõnda nad tegid. 
51 Ja just selsamal päeval Issand viis Iisraeli lapsed väehulkadena
 Egiptusemaalt välja.