9
Loomakatk

1 Siis Issand ütles Moosesele: „Mine vaarao juurde ja räägi temale:
 Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Lase mu rahvas minna ja mind
 teenida! 

2 Sest kui sa keelad neid minemast ja pead neid veel kinni, 
3 vaata, siis on Issanda käsi su karja peal, kes on väljal:
 hobuste, eeslite, kaamelite, veiste, lammaste ja kitsede peal väga raske
 katkuga. 

4 Aga Issand eraldab Iisraeli karja ja egiptlaste karja, ja
 Iisraeli laste omadest ei sure ühtainsatki.” 

5 Ja Issand määras aja, öeldes: „Homme teeb Issand seda siin
 maal.” 

6 Ja Issand tegi järgmisel päeval nõnda, ja egiptlaste kogu kari
 suri, ent Iisraeli laste karjast ei surnud ühtainsatki. 

7 Ja kui vaarao läkitas vaatama, ennäe, siis ei olnud Iisraeli
 karjast surnud ühtainsatki. Aga vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei
 lasknud rahvast minna. 

Paised

8 Siis Issand ütles Moosesele ja Aaronile: „Võtke endile mõlemad
 pihud täis sulatusahju tahma ja Mooses puistaku seda vaarao silma
 ees vastu taevast. 

9 See muutub siis tolmuks üle kogu Egiptusemaa ning inimestele ja
 loomadele kogu Egiptusemaal tulevad mädavillideks arenevad paised.” 

10 Ja nad võtsid sulatusahju tahma ning astusid vaarao ette; Mooses
 puistas seda vastu taevast ja see muutus mädavillideks arenevaiks
 paiseiks inimestel ja loomadel. 

11 Ja võlurid ei suutnud seista Moosese ees paisete pärast, sest
 paised olid võlureil ja kõigil egiptlastel. 

12 Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame ja too ei kuulanud neid, nagu
 Issand oli Moosesele öelnud. 

Rahe

13 Siis Issand ütles Moosesele: „Tõuse hommikul vara ja astu vaarao
 ette ning ütle temale: Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Lase
 mu rahvas minna ja mind teenida! 

14 Sest seekord ma saadan kõik oma nuhtlused sulle enesele ja su
 sulastele ning su rahvale, et sa teaksid, et minu sarnast ei ole kogu
 maailmas. 

15 Kui ma nüüd oma käe välja sirutasin ja sind ja su rahvast lõin
 katkuga, siis oleksid sa maa pealt kaotatud olnud, 

16 aga ma jätsin sind alles just selleks, et näidata sulle oma väge
 ja teha kuulsaks oma nimi kogu maailmas. 

17 Kui sa veel ülbe oled mu rahva vastu ega lase neid minna, 
18 vaata, siis ma lasen homme sadada väga rasket rahet, millist ei
 ole Egiptuses olnud ta asustamisajast tänini. 

19 Ja nüüd läkita järele, päästa oma kari ja kõik, kes sul väljal
 on! Kõigi inimeste ja loomade peale, kes on väljal ega ole
 viidud koju, langeb rahe ja nad surevad.” 

20 Kes vaarao sulaseist kartis Issanda sõna, päästis oma sulased ja
 karja koju. 

21 Aga kes ei võtnud Issanda sõna südamesse, jättis oma sulased ja
 karja väljale. 

22 Ja Issand ütles Moosesele: „Siruta oma käsi taeva poole, siis
 tuleb rahet kogu Egiptusemaale, inimeste ja loomade peale, ja kõigi
 taimede peale Egiptusemaal!” 

23 Ja Mooses sirutas oma kepi taeva poole ning Issand andis
 müristamist ja rahet, ja tuli lõi maha; ja Issand laskis Egiptusemaale
 rahet sadada. 

24 Ja rahe ja tuli, mis oli rahega segamini, olid väga rängad,
 milliseid ei ole olnud kogu Egiptusemaal selle asustamisest alates. 

25 Ja rahe lõi maha kogu Egiptusemaal kõik, kes olid väljal,
 niihästi inimesed kui loomad; ja rahe lõi maha kogu rohu ning
 murdis kõik puud väljal. 

26 Ainult Gooseni maakonnas, kus olid Iisraeli lapsed, ei olnud
 rahet. 

27 Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning
 ütles neile: „Ma olen seekord pattu teinud. Issand on õiglane, aga
 mina ja mu rahvas oleme õelad. 

28 Paluge Issandat, sest on küllalt Jumala müristamisest ja rahest.
 Ma lasen teid minna ja teil pole enam vaja jääda!” 

29 Ja Mooses vastas temale: „Kui ma olen linnast välja läinud, siis
 ma sirutan oma käed Issanda poole: müristamine lakkab ja rahet ei ole
 enam, et sa teaksid, et maa on Issanda päralt. 

30 Aga sinust ja su sulaseist ma tean, et te veelgi ei karda
 Jumalat Issandat.” 

31 Ja lina ja oder löödi maha, sest oder oli loonud ja lina oli kupras; 
32 nisu ja okasnisu aga ei löödud maha, sest need olid hilised. 
33 Ja Mooses läks ära vaarao juurest, linnast välja, ja sirutas oma
 käed Issanda poole: müristamine ja rahe lakkasid ning vihma ei
 sadanud enam maa peale. 

34 Kui vaarao nägi, et vihm, rahe ja müristamine lakkasid, siis ta
 patustas edasi ja tegi oma südame kõvaks, tema ja ta sulased. 

35 Vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei lasknud Iisraeli lapsi minna -
 nagu Issand oli Moosese läbi öelnud. 

 «  eelmine  4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13  järgmine  »