1 Tol ajal sai nelivürst Heroodes kuulda, mida Jeesusest
 räägiti. 
2 Ja ta ütles oma meestele: „See on Ristija Johannes!
 Tema on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad imeväed
 tema kaudu.” 

3 Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja pannud
 vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, 
4 sest Johannes oli talle öelnud: „Sa ei tohi teda pidada!” 
5 Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, kuid kartis
 rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks. 

6 Aga kui tuli Heroodese sünnipäev, tantsis Heroodiase tütar
 nende keskel ja meeldis Heroodesele, 
7 nõnda et ta vandega tõotas talle anda, mida ta iganes
 soovib. 
8 Tema aga lausus oma ema õhutusel: „Anna mulle vaagnal Ristija
 Johannese pea!” 
9 Kuningas kurvastas, kuid vande ja piduliste pärast
 käskis talle selle anda. 
10 Ja ta saatis vanglasse mehed Johannesel pead otsast lööma. 
11 Ja Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule ning
 too viis selle oma emale. 
12 Ja Johannese jüngrid tulid, viisid ta surnukeha ära ja
 matsid maha ning tulid ja teatasid sellest Jeesusele. 

13 Kui Jeesus sai sellest kuulda, eemaldus ta sealt
 paadiga tühja paika, et olla omaette. Ja kui rahvahulgad sellest
 kuulsid, järgnesid nad talle jalgsi linnadest. 
14 Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt
 rahvahulka, läks ta meel haledaks ning ta tervendas nende
 haiged. 

15 Õhtu jõudes aga astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja
 ütlesid: „Paik on üksildane ja aeg juba hiline, lase nüüd
 rahvahulgad ära minna, et nad läheksid küladesse endale süüa
 otsima!” 
16 Aga Jeesus ütles neile: „Neil ei ole tarvis ära minna.
 Andke teie neile süüa!” 
17 Nemad aga ütlesid talle: „Meil ei ole siin rohkem kui vaid
 viis leiba ja kaks kala.” 
18 Aga tema ütles: „Tooge need mulle siia!” 
19 Ja Jeesus käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis
 need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja
 murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need
 rahvale. 
20 Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi
 korjati kaksteist korvitäit. 
21 Aga sööjaid oli ligi viis tuhat meest, peale selle veel
 naised ja lapsed. 

22 Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja
 sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb
 rahvahulkadel minna. 
23 Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles
 mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda. 
24 Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas
 lainetega, sest tuul oli vastu. 
25 Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve
 peal kõndides. 
26 Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid
 kohkunult: „See on tont!” ja hakkasid hirmu pärast kisendama. 
27 Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: „Olge julged, see olen
 mina, ärge kartke!” 
28 Peetrus vastas: „Issand, kui see oled sina, siis käsi
 mind tulla enda juurde vee peale!” 
29 Tema ütles: „Tule!” Ja Peetrus astus paadist välja
 ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde. 
30 Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates:
 „Issand, päästa mind!” 
31 Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni
 ning ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?” 
32 Ja kui nad astusid paati, rauges tuul. 
33 Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: „Tõesti,
 sina oled Jumala Poeg!” 

34 Ja kui nad olid sõitnud üle järve, siis nad tulid maale
 Genneesaretis. 
35 Ja kui selle koha mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid
 nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged 
36 ja need palusid teda, et nad saaksid üksnes puudutada tema
 kuue palistust, ja kes iganes teda puudutas, sai terveks.