1
Nehemja palvetab oma rahva eest

1 Nehemja, Hakalja poja sõnad. „Ja see sündis
 kahekümnenda aasta kislevikuus, et ma olin Suusani palees. 

2 Siis tuli Hanani, üks mu vendadest, tema ise ja mõned mehed
 Juudamaalt. Ma küsitlesin neid pääsenud juutide kohta, kes
 vangiviimisel olid alles jäänud, ja Jeruusalemma kohta. 

3 Ja nemad ütlesid mulle: „Need, kes seal maal vangiviimisest on
 alles jäänud, on suures õnnetuses ja häbis, Jeruusalemma müürid on
 maha kistud ja selle väravad tulega põletatud.” 

4 Kui ma neid sõnu kuulsin, siis ma istusin maha, nutsin ja
 leinasin mitu päeva, ja ma paastusin ja palvetasin taeva Jumala ees. 

5 Ja ma ütlesin: „Oh Issand, taeva Jumal, suur ja kartustäratav Jumal,
 kes hoiab lepingut ja heldust neile, kes teda armastavad ja tema
 käske peavad! 

6 Olgu nüüd su kõrv tähelepanelik ja su silmad lahti kuulma oma
 sulase palvet, mida ma nüüd sinu ees palvetan päevad ja ööd, Iisraeli
 laste, su sulaste pärast, ja millega ma tunnistan Iisraeli laste
 patte, mis me sinu vastu oleme teinud! Ka mina ja mu isa pere oleme
 pattu teinud. 

7 Me oleme väga kõlvatult talitanud sinu vastu ega ole pidanud
 käske, määrusi ja seadlusi, mis sa Moosesele, oma sulasele,
 andsid. 

8 Tuleta nüüd meelde seda sõna, mille sa andsid Moosesele, oma
 sulasele, öeldes: Kui te olete truuduseta, siis ma pillutan teid
 rahvaste sekka, 

9 aga kui te pöördute minu juurde ja peate minu käske ning teete
 nende järgi, siis kui teie pillutatud oleksid kas või taeva servas,
 ma kogun nad sealtki ja viin paika, mille ma olen valinud eluasemeks
 oma nimele. 

10 Need on ju sinu sulased ja sinu rahvas, kelle sa oled
 lunastanud oma suure rammu ja vägeva käega. 

11 Oh Issand, pangu nüüd su kõrv tähele oma sulase palvet ja oma
 sulaste palvet, kes tahavad karta su nime! Ja lase siis täna korda
 minna oma sulase nõu ja anna temale halastust selle mehe ees!”Mina olin nimelt kuninga joogikallajate ülem. 

 « eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »