13
Nehemja võitlus korralageduse vastu

1 Sel päeval loeti rahva kuuldes Moosese raamatut ja selles leiti
 olevat kirjutatud, et ammonlane ja moab ei tohtinud iialgi tulla
 Jumala kogudusse, 

2 sellepärast et nad ei olnud Iisraeli lastele vastu tulnud leiva
 ja veega, vaid palkasid Bileami neid needma; meie Jumal aga muutis
 needmise õnnistamiseks. 

3 Ja kui nad Seadust olid kuulnud, siis nad lahutasid kõik
 segarahva Iisraelist. 

4 Aga enne seda oli preester Eljasib, Toobija sugulane, kes oli
 pandud meie Jumala koja kambrite ülemaks, 

5 sisustanud temale suure kambri, kuhu varem oli pandud
 roaohvreid, viirukit, riistu ning vilja-, veini- ja õlikümnist, mis
 oli määratud leviitidele, lauljatele ja väravahoidjatele, ja preestrite
 tõstelõive. 

6 Ma ei olnud Jeruusalemmas, kui see kõik juhtus, sest Artahsasta,
 Paabeli kuninga kolmekümne teisel aastal olin ma läinud kuninga
 juurde. Aga mõne aja pärast palusin ma kuningalt luba 

7 ja tulin Jeruusalemma. Ja kui ma märkasin, missuguse pahateo
 Eljasib Toobija pärast oli teinud, sisustades temale kambri Jumala
 koja õues, 

8 siis ma sain väga pahaseks ja viskasin kõik Toobija koja asjad
 sellest kambrist välja. 

9 Ja ma käskisin kambrid puhtaks teha ning viisin sinna tagasi
 Jumala koja riistad, roaohvrid ja viiruki. 

10 Siis ma sain teada, et leviitidele ei olnud antud nende osa ja
 seepärast olid leviidid ja lauljad, kes pidid teenistust pidama,
 põgenenud igaüks oma põllule. 

11 Ja ma riidlesin ülematega ning ütlesin: „Mispärast on Jumala
 koda maha jäetud?” Ja ma kogusin nad kokku ning panin nad nende
 ametisse.  

12 Ja kogu Juuda tõi kümnist viljast, veinist ja õlist varaaitadesse. 
13 Ja ma määrasin varaaitade ülemaiks preester Selemja ja
 kirjatundja Saadoki, ja leviitide hulgast Pedaja, ja neile abiliseks
 Haanani, Mattanja poja Sakkuri poja; sest neid peeti ustavaiks ja
 nende kohus oli jagada oma vendadele. 

14 Mõtle, mu Jumal, minu peale selle pärast! Ära kustuta mu häid
 tegusid, mis ma olen teinud oma Jumala koja ja selle teenistuse heaks! 

15 Neil päevil nägin ma Juudamaal mõningaid, kes hingamispäeval
 surutõrsi sõtkusid ja kes viljakoormaid tõid ja eeslite selga panid,
 nõndasamuti ka veini, viinamarju, viigimarju ja igasuguseid koormaid
 hingamispäeval Jeruusalemma tõid; ja ma manitsesin neid, et nad sel
 päeval toiduaineid müüsid. 

16 Seal elas ka tüüroslasi, kes tõid kala ja igasugust kaupa ning
 müüsid hingamispäeval juutidele Jeruusalemmas. 

17 Siis ma riidlesin Juuda suurnikega ja ütlesin neile: „Mis
 kõlvatu tegu see on, mida te teete, et te hingamispäeva teotate? 

18 Eks teinud teie vanemad nõndasamuti ja eks lasknud meie Jumal
 tulla kogu selle õnnetuse meie ja selle linna peale? Ja hingamispäeva
 teotades te suurendate veelgi viha Iisraeli vastu.” 

19 Ja niipea kui Jeruusalemma väravais hingamispäeva eel oli
 läinud pimedaks, käskisin ma väravad sulgeda ja lubasin need avada
 alles pärast hingamispäeva; ja ma seadsin mõned oma sulastest
 väravate juurde, et hingamispäeval ükski koorem sisse ei tuleks. 

20 Siis jäid kaupmehed ja igasuguse kauba müüjad kord või kaks
 väljapoole Jeruusalemma. 

21 Ja ma manitsesin neid ning ütlesin neile: „Miks jääte ööseks
 müüri taha? Kui te seda veel kord teete, siis ma pistan oma käe teie
 külge!” Sellest ajast ei tulnud nad enam hingamispäeval. 

22 Ja ma käskisin leviite, et nad endid puhastaksid ja tuleksid
 väravaid valvama, et hingamispäeva pühitsetaks. Mõtle minu peale, mu
 Jumal, sellegi pärast, ja ole mulle armuline oma rohke helduse
 pärast!  

23 Neil päevil nägin ma ka juute, kes olid naiseks võtnud
 asdodlasi, ammonlasi ja moabe. 

24 Ja nende lastest rääkisid pooled asdodi keelt või mõne muu
 rahva keelt, aga juudi keelt nad ei osanud rääkida. 

25 Siis ma riidlesin nendega ja sajatasin neid, peksin neist
 mõningaid mehi ja katkusin neilt karvu; ja ma vannutasin neid Jumala
 nimel: „Te ei tohi anda oma tütreid nende poegadele ega võtta nende
 tütreid oma poegadele või iseendile! 

26 Eks ole Saalomon, Iisraeli kuningas, selle läbi pattu teinud?
 Paljude rahvaste hulgas ei olnud tema sarnast kuningat; ta oli oma
 Jumalale armas ja Jumal pani tema kuningaks kogu Iisraelile, aga
 tedagi saatsid võõramaa naised pattu tegema. 

27 Kas me siis peame kuulma teistki, et teete samasugust suurt
 pahategu, võttes võõramaa naisi ja murdes nõnda meie Jumalale
 truudust?” 

28 Ja üks ülempreester Eljasibi poja Joojada poegadest oli
 hooronlase Sanballati väimees, aga ma ajasin ta enese juurest ära. 

29 Mu Jumal, pea neid meeles, et nad on rüvetanud preestriametit
 ning preestrite ja leviitide lepingut! 

30 Nõnda ma puhastasin neid kõigest võõrast ja seadsin
 teenistuskorrad preestritele ja leviitidele, igaühele tema töö, 

31 ning puude ja uudsevilja toomiseks määratud ajad. Meenuta, mu
 Jumal, seda minu heaks!” 

 «  eelmine  4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13  järgmine  »