8
Neljas nägemus hävingust

1 „Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse:
 vaata, seal oli korv küpse puuviljaga. 

2 Ja ta küsis: „Mida sa näed, Aamos?”
 Ma vastasin: „Korvitäit küpset puuvilja.”
 Siis ütles Issand mulle:
 „Mu rahvale, Iisraelile, tuleb lõpp.
 Enam ma ei lähe temast mööda.
 

3 Sel päeval muutuvad palee laulud ulgumiseks,
 ütleb Issand Jumal.
 Palju on laipu, heidetud igasse paika.
 Vaikus.”
 

Iisrael on küps kohtuks
4 Kuulge seda, kes ahmite vaese järele
 ja tahate maal teha hädalisele lõpu,
 

5 öeldes: „Millal möödub noorkuu,
 et saaksime müüa vilja,
 ja hingamispäev,
 et võiksime avada viljaaidad,
 teha vaka väiksemaks
 ja seekli suuremaks,
 ja petta väärade vaekaussidega,
 

6 et saaksime osta raha eest viletsa
 ja sandaalipaari eest vaese,
 ja müüa vilja pähe aganaid?”
 

7 Issand on vandunud Jaakobi uhkuse juures:
 „Tõesti, ma ei unusta iial
 ühtegi nende tegu!”
 

8 Kas ei peaks maa selle kõige pärast värisema
 ja kõik, kes seal elavad, leinama?
 Kas maa ei peaks sellest kerkima nagu jõgi,
 kohudes ja alanedes nagu Niilus Egiptuses?
 

9 „Ja selsamal päeval sünnib,”
 ütleb Issand Jumal,
 „et ma lasen päikese loojuda keskpäeval
 ja teen maa pimedaks päise päeva ajal.
 

10 Ja ma muudan teie pühad leinaks
 ja kõik teie laulud nutulauludeks,
 ma panen kõigi niudeile kotiriide
 ja teen paljaks iga pea.
 Ma toon teile leina nagu ainsa poja pärast
 ja teie lõpp peab olema kibe.”
 
 

11 „Vaata, päevad tulevad,”
 ütleb Issand Jumal,
 „mil ma saadan maale nälja:
 nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele,
 vaid Issanda sõnade kuulmise järele.
 

12 Siis nad vaaruvad merest mereni
 ja põhjast itta,
 nad uitavad, otsides Issanda sõna,
 aga nad ei leia.
 

13 Sel päeval minestavad janu pärast
 ilusad neitsid ja noored mehed,
 

14 need, kes vandusid Samaaria süüteo juures
 ja ütlesid:
 „Nii tõesti kui su jumal elab, Daan!”
 ja: „Nii tõesti kui su lemmik elab, Beer-Seba!”
 - nad langevad ega tõuse enam.”
 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9  järgmine  »