2
Püha Vaimu tulek nelipühapäeval

1 Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes
 paigas. 

2 Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks
 puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid. 

3 Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid
 iga üksiku peale nende seas. 

4 Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima
 teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida. 

5 Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi
 kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all. 

6 Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja
 kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma
 murret. 

7 Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: „Ennäe, eks need kõik,
 kes räägivad, ole galilealased? 

8 Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret? 
9 Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame
 Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias, 

10 Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene
 pool, ja siia elama asunud roomlased, 

11 juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased -
 kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri
 asju?” 

12 Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele:
 „Mis see küll peab olema?” 

13 Mõned aga ütlesid pilgates: „Nad on täis magusat veini!” 

Peetruse jutlus

14 Siis tõusis Peetrus koos nende üheteistkümnega püsti,
 tõstis häält ja kõneles neile: „Juuda mehed ja kõik
 Jeruusalemma elanikud! Olgu see teil teada - pange tähele mu
 sõnu! 

15 Nemad ei ole sugugi joobnud, nagu te arvate, on ju alles
 kell üheksa hommikul. 

16 Vaid see on, mida prohvet Joel on öelnud:
  

17 „Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal,
 et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale
 ja teie pojad ja teie tütred ennustavad
 ja teie noored näevad nägemusi
 ja teie vanad näevad unenägusid,
 

18 ning oma teenrite ja teenijate peale
 ma valan neil päevil välja oma Vaimust
 ja nad ennustavad,
 

19 ning ma annan märke ülal taevas
 ja tunnustähti all maa peal:
 verd ja tuld ja suitsusambaid.
 

20 Päike muutub pimedaks
 ja kuu vereks,
 enne kui tuleb Issanda päev, suur ja ülev.
 

21 Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime,
 päästetakse.”
 
 

22 Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase,
 mehe, kellele Jumal on tunnistuse andnud vägevate tegude ja
 märkide ja tunnustähtedega, mis Jumal tema läbi teie keskel
 tegi, nõnda kui te isegi teate, 

23 tema enda, kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise
 järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti
 naelutades hukanud. 

24 Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest,
 seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses. 

25 Taavet ütleb tema kohta:
 „Ma näen Issandat alati enese silme ees,
 sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks.
 

26 Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab,
 mu ihugi võib hingata lootuses,
 

27 sest sa ei jäta mu hinge surmavalda
 ega anna oma Vagale näha kõdunemist.
 

28 Sa oled mulle andnud teada elu tee,
 sa täidad mind rõõmuga oma palge ees.”
 
 
 

29 Mehed-vennad! Tohib ju avalikult teile öelda peavanem
 Taavetist, et ka tema on surnud ja maha maetud ja tema haud on
 meie juures tänini. 

30 Et ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle
 vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete
 viljast, 

31 siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest:
 „Ei teda jäeta surmavalda
 ega näe ta liha kõdunemist.”
 
 
 

32 Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie
 kõik oleme selle tunnistajad. 

33 Et ta nüüd Jumala parema käega on ülendatud, siis ta on
 saanud Isalt Püha Vaimu, nagu oli tõotatud, ning on selle välja
 valanud; seda teie nüüd näete ja kuuletegi. 

34 Taavet ei ole ju läinud taevasse, aga ta ütleb:
 „Issand ütles mu Issandale:
 Istu mu paremale käele,
 

35 kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks!”
 
  

36 Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on
 tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle
 teie risti lõite!” 

37 Seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid
 Peetrusele ja teistele apostlitele: „Mida me peame tegema,
 mehed-vennad?” 

38 Aga Peetrus ütles neile: „Parandage meelt ja igaüks teist
 lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude
 andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni. 

39 Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning
 kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie
 Issand, enese juurde kutsub.” 

40 Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses:
 „Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!” 

41 Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval
 lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest. 

Jeruusalemma koguduse elust

42 Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja
 osaduses, leivamurdmises ja palvetes. 

43 Ent igale inimesele tuli kartus, sest palju imetegusid ja
 tunnustähti sündis apostlite läbi. 

44 Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine. 
45 Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele
 sedamööda, kuidas keegi vajas. 

46 Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid
 leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega, 

47 kiites Jumalat ja leides armu kogu rahva silmis. Issand
 aga lisas päästetuid päevast päeva nende hulka. 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »