21
Paulus reisib Jeruusalemma

1 Aga kui see sündis, et meie neist lahkusime ja merele
 läksime, siis tulime otseteed sõites Koosi saarele, teisel päeval
 aga Roodosele ja sealt Patarasse. 

2 Seal me leidsime laeva, mis suundus Foiniikiasse, astusime
 sellele ja sõitsime minema. 

3 Aga kui Küpros paistma hakkas, jätsime selle pahemat kätt,
 purjetasime Süüriasse ja randusime Tüüroses, sest seal pidi
 laev lossitama. 

4 Seal me leidsime jüngreid ja jäime nende juurde seitsmeks
 päevaks. Nemad ütlesid Paulusele Vaimu mõjul, et ta ei läheks
 Jeruusalemma. 

5 Kui me need päevad seal olime mööda saatnud, asusime
 teele; ja nemad kõik naiste ja lastega saatsid meid linnast
 välja. Ja ranna ääres me laskusime põlvili ning, olles
 palvetanud, 

6 andsime üksteisele jumalagajätuks suud. Ja meie astusime
 laevale, nemad aga pöördusid tagasi koju. 

7 Meie jätkasime aga purjetamist ning saabusime Tüürosest
 Ptolemaisi, teretasime vendi ning jäime üheks päevaks nende
 juurde. 

8 Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse
 ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist
 seitsmest, ja jäime tema juurde. 

9 Temal oli neli tütart, kes olid neitsid ja kõnelesid
 prohvetlikult. 

10 Kui me mõneks päevaks sinna jäime, tuli Juudamaalt
 prohvet, Agabos nimi. 

11 Ja ta tuli meie juurde, võttis Pauluse vöö, sidus oma käed
 ja jalad kinni ning ütles: „Nii ütleb Püha Vaim: Mehe,
 kelle oma on see vöö, aheldavad juudid nõnda Jeruusalemmas ja
 annavad paganate kätte.” 

12 Seda kuuldes palusime meie ja ka sealsed vennad Paulust, et ta
 ei läheks Jeruusalemma. 

13 Seepeale vastas Paulus: „Mis te teete, et te nutate ja
 vaevate mu südant! Sest ma olen valmis mitte üksnes laskma ennast
 Jeruusalemmas aheldada, vaid ka surema Issanda Jeesuse
 nime pärast.” 

14 Aga kui ta ei lasknud end ümber veenda, rahunesime ja
 ütlesime: „Sündigu Issanda tahtmine!” 

15 Pärast neid päevi me valmistusime teeleminekuks ja läksime
 Jeruusalemma. 

16 Meiega tulid ka mõned jüngrid Kaisareast, kes viisid meid
 ühe ammuse jüngri Mnaasoni, Küprose mehe juurde, kelle
 külalisteks me pidime jääma. 

17 Kui me Jeruusalemma jõudsime, võtsid vennad meid
 vastu rõõmsa meelega. 

Paulus Jeruusalemma koguduses

18 Järgmisel päeval läks Paulus meiega Jaakobuse juurde ja
 kõik vanemad tulid ka sinna. 

19 Ta tervitas neid ja kirjeldas siis üksikasjalikult kõike,
 mis Jumal tema teenimise läbi oli paganate seas teinud. 

20 Seda kuuldes ülistasid nad Jumalat ning ütlesid Paulusele:
 „Vend, sa näed, kui mitukümmend tuhat juuti on saanud usklikuks ja
 need kõik on innukad Moosese Seaduse pidajad. 

21 Nende kõrvu on kostnud, et sina õpetavat paganate seas
 elavaid juute Moosesest ära taganema, öeldes, et neil ei ole
 vaja lapsi ümber lõigata ega elada meie tavade järgi. 

22 Mida nüüd teha? Muidugi nad saavad kuulda, et sa oled
 tulnud. 

23 Tee nüüd seda, mis me sulle ütleme! Meil on neli meest,
 kelle peal on tõotus. 

24 Võta need enesega ja puhasta ennast koos nendega ja kanna
 nende eest nende kulud, et nad oma pea võiksid pügada,
 ja siis saavad kõik aru, et see on tühi jutt, mis nad sinust on
 kuulnud, ning et ka sina ise elad Seadust pidades. 

25 Aga usklikuks saanud paganate kohta me oleme saatnud
 kirja, otsustades, et nad peavad hoiduma ebajumalate ohvriliha
 ja vere ja lämbunu söömisest ning pilastusest.” 

26 Järgmisel päeval võttis Paulus mehed ja laskis enda koos
 nendega puhastada. Siis ta läks pühakotta, et teatada, millal
 puhastuspäevad lõpevad ja nende igaühe eest tuuakse ohver. 

Paulus vahistatakse templis

27 Aga kui need seitse päeva hakkasid lõpule jõudma, nägid
 Aasiast tulnud juudid Paulust pühakojas. Need ajasid möllama
 kogu rahva ja pistsid oma käed tema külge, 

28 hüüdes: „Iisraeli mehed, tulge appi! See ongi see inimene,
 kes kõigis paigus õpetab meie rahva ja Seaduse ja selle
 paiga vastu. Ja nüüd on ta veel kreeklasigi toonud pühakotta ja
 selle püha paiga rüvetanud!” 

29 Sest nad olid enne linnas näinud temaga koos efeslast
 Trofimost ning arvasid, et Paulus oli ta toonud pühakotta. 

30 Siis tõusis kogu linn liikvele ning rahvas jooksis kokku. Ja
 nad haarasid Paulusest kinni ja vedasid ta pühakojast välja, ja
 otsekohe lukustati uksed. 

31 Ja kui nad püüdsid teda tappa, läks sõnum sealse väeosa
 ülempealikule, et kogu Jeruusalemm on möllamas. 

32 See võttis otsekohe sõdureid ja pealikuid kaasa ja tuli
 jooksujalu nende juurde. Kui rahvas nägi ülempealikut ja
 sõdureid, lõpetasid nad Pauluse peksmise. 

33 Siis ülempealik astus ligi, võttis Pauluse oma hoole
 alla, käskis ta kahe ketiga aheldada ning küsis, kes ta on ja
 mis ta on teinud. 

34 Aga rahvahulgast karjusid ühed ühte, teised teist. Kuna
 ülempealik ei suutnud lärmi pärast midagi selgemalt
 teada saada, siis laskis ta Pauluse viia kindlusse. 

35 Aga kui ta treppide juurde jõudis, tuli sõduritel rahva
 vägivallatsemise pärast Paulust kanda, 

36 sest suur rahvahulk järgnes neile, hüüdes: „Hukka ta ära!” 

37 Kui Paulust oldi juba kindlusse viimas, lausus ta
 ülempealikule: „Kas ma tohin sulle midagi öelda?” Aga tema
 ütles: „Kas sa oskad kreeka keelt? 

38 Kas sa ei olegi see egiptlane, kes mõni aeg tagasi
 ässitas ja viis kõrbe neli tuhat sikariooti?” 

39 Paulus ütles: „Mina olen juut Tarsosest,
 kuulsa Kiliikia linna kodanik. Ma palun sind väga,
 luba mul rahvale kõnelda!” 

40 Kui ta lubas, astus Paulus trepiastmeile ning viipas
 rahvale käega. Kui kõik jäid vait, hakkas ta heebrea keeles kõnet
 pidama ja ütles: 

 «  eelmine  16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21 , 22 , 23 , 24 , 25  järgmine  »