28
Paulus talvitub Maltal

1 Kui me siis olime tervelt pääsenud, saime teada, et saart
 hüütakse Maltaks. 

2 Umbkeelsed saarlased osutasid meile rohkem kui tavalist
 lahkust, sest nad süütasid lõkke ja võtsid alanud vihmasaju ja
 külma pärast meid kõiki selle äärde. 

3 Aga kui Paulus oli korjanud kokku hulga hagu ja asetanud
 lõkkesse, tuli sealt palavuse tõttu välja mürkmadu ja hakkas
 tema kätte kinni. 

4 Kui umbkeelsed nägid seda elukat tema käe küljes rippuvat,
 ütlesid nad üksteisele: „Kindlasti on see mees mõrtsukas,
 keda õigluse jumalanna ei luba elada, kuigi ta on merest
 pääsenud.” 

5 Tema aga raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga. 
6 Nad ootasid küll, et ta tursub üles või langeb surnult maha.
 Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et Paulusega ei juhtu
 midagi iseäralikku, siis nende arvamus muutus ning nad
 ütlesid ta olevat jumala. 

7 Selle paiga läheduses oli mõis saare tähtsaimal mehel, kelle
 nimi oli Publius. Tema võttis meid vastu ja võõrustas kolm
 päeva sõbralikult. 

8 Juhtus aga, et Publiuse isa lamas palavikus ja kõhutõves.
 Paulus astus tema juurde ja pani palvetades oma
 käed ta peale ning tegi ta terveks. 

9 Aga kui see oli sündinud, tulid sinna ka teised, kes saarel
 olid haiged, ja said terveks. 

10 Ja nad austasid meid mitmel kombel, ja kui me hakkasime
 merele minema, panid nad meile kaasa, mis teekonna jaoks vaja oli. 

Teekond Rooma jätkub

11 Aga kolme kuu pärast me läksime sealt merele
 Aleksandria laevaga, mis oli saarel talvitanud ja mille
 tunnuseks oli Dioskuuride kuju. 

12 Me randusime Sürakuusas ning viibisime seal kolm päeva. 
13 Sealt me sõitsime piki rannikut ja saabusime Reegiumi.
 Ja kui ühe päeva pärast tõusis lõunatuul, jõudsime teisel päeval
 Puteolisse. 

14 Sealt me leidsime vendi ja meid paluti nende juures
 viibida seitse päeva. Ja nõnda me tulime Rooma. 

15 Ja kui sealsed vennad said meist kuulda, tulid nad meile
 vastu Appiuse Foorumini ja Tres Tabernani. Neid nähes tänas Paulus
 Jumalat ning sai uut julgust. 

16 Kui me olime Rooma saabunud, lubati Paulusel jääda
 omaette elama koos sõduriga, kes teda valvas. 

Paulus Roomas

17 Kolme päeva pärast sündis, et Paulus kutsus kokku
 juutide peamehed. Kui need olid kogunenud, ütles Paulus neile:
 „Mehed-vennad, mina ei ole teinud midagi meie rahva ja esiisade
 kommete vastu, ja siiski olen Jeruusalemmas antud vangina üle
 roomlaste kätte. 

18 Kui need olid mind üle kuulanud, tahtsid nad mu vabaks lasta,
 sest mul ei olnud ühtki surmasüüd. 

19 Aga kui juudid sellele vastu rääkisid, siis ma olin
 sunnitud nõudma keisri kohut - mitte sellepärast, et mul
 oleks milleski süüdistada oma rahvast. 

20 Sel põhjusel ma nüüd kutsusin teid, et teid näha ja teiega
 rääkida. Sest Iisraeli lootuse pärast kannan ma seda ahelat.” 

21 Aga nemad ütlesid talle: „Me ei ole saanud Juudamaalt ühtegi
 kirja sinu kohta ega ole tulnud siia ühtegi venda, kes sinust
 oleks midagi paha teatanud või rääkinud. 

22 Aga me peame õigeks sinu enda käest kuulda, mida sa
 mõtled, sest sellest lahkusust on meil teada, et selle vastu
 räägitakse kõikjal.” 

23 Nad määrasid Paulusele ühe päeva ja siis tuli tema juurde kotta veel
 rohkem inimesi. Neile ta seletas ja tunnistas hommikust õhtuni Jumala
 riigist, veendes neid Jeesuse suhtes
 Moosese Seaduse ja Prohvetite põhjal. 

24 Ja ühed lasksid end öeldust veenda, teised aga ei uskunud. 
25 Jõudmata omavahel üksmeelele, lahkusid nad, kui
 Paulus oli öelnud neile selle sõna: „Püha Vaim on hästi rääkinud
 prohvet Jesaja kaudu teie isadele:
  

26 „Mine selle rahva juurde ja ütle:
 Kuuldes te kuulete ega mõista,
 ja vaadates te vaatate ega näe.
 

27 Sest selle rahva süda on paadunud
 ja nad kuulevad kõrvadega raskesti
 ja pigistavad oma silmad kinni,
 et nad silmadega ei näeks
 ja kõrvadega ei kuuleks,
 et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks,
 et ma võiksin parandada neid.”
 
 
 

28 Olgu teile siis teada, et see Jumala pääste läkitatakse
 paganatele ja nemad võtavad seda kuulda!” 

29 [Ja kui ta seda oli öelnud, läksid juudid ära ja neil oli
 omavahel palju vaidlemist.] 

30 Aga Paulus jäi kaheks täisaastaks oma üürielamusse ja
 võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid, 

31 kuulutades Jumala riiki ja õpetades tõde Issandast Jeesusest
 Kristusest täiesti avalikult ja ilma takistamata. 

 «  eelmine  19 , 20 , 21 , 22 , 23 , 24 , 25 , 26 , 27 , 28  järgmine  »