7
Stefanose kõne

1 Ülempreester küsis: „Kas see on nõnda?” 
2 Aga Stefanos ütles: „Mehed, vennad ja isad, kuulge!
 Kirkuse Jumal näitas ennast meie isale Aabrahamile, kui ta oli
 Mesopotaamias, enne Haaranisse elama asumist, 

3 ning ütles talle: „Mine välja oma maalt ja oma sugulaste
 seast ja siirdu sinna maale, mille ma sulle näitan!” 

4 Siis ta lahkus kaldealaste maalt ja asus elama Haaranisse.
 Ja pärast oma isa surma asus ta sealt ümber sellele maale, kus
 te nüüd elate. 

5 Ja Jumal ei andnud Aabrahamile siin jalatäitki maad
 pärandiks, ent tõotas selle anda omandiks talle ja ta järglastele -
 kuigi tal ei olnud last. 

6 Jumal rääkis nõnda: Tema järglased elavad võõrana võõral
 maal ja nad orjastatakse ja neile tehakse kurja nelisada aastat, 

7 ja rahvast, kes nad orjastab, mina karistan, ütles Jumal,
 ja pärast seda nad lähevad välja ja teenivad mind selles
 paigas. 

8 Ja Jumal andis talle ümberlõikamislepingu. Ja nii sündis
 talle Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval. Ja
 Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist
 peavanemat. 

9 Ja peavanemad kadestasid Joosepit ja müüsid ta ära
 Egiptusesse, ent Jumal oli temaga 

10 ja kiskus ta välja kõigist ta viletsustest ning andis talle
 armu ja tarkust vaarao, Egiptuse kuninga ees, ning see
 tõstis ta kogu Egiptusemaa ja terve oma koja ülemaks. 

11 Aga siis tuli nälg kogu Egiptuse- ja Kaananimaale ja suur
 viletsus ning meie isad ei leidnud toidupoolist. 

12 Aga kui Jaakob sai kuulda, et Egiptuses on vilja, läkitas
 ta meie isad sinna esimest korda. 

13 Ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele,
 ja vaaraole sai teatavaks Joosepi päritolu. 

14 Siis Joosep laskis kutsuda enda juurde oma isa Jaakobi ja
 kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge. 

15 Ja Jaakob läks alla Egiptusesse. Ja tema suri seal ja ka
 meie isad, 

16 ja nad viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli
 hõbeda eest ostnud Hamori laste käest Sekemis. 

17 Kui nüüd lähenes selle tõotuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli
 andnud, kosus rahvas ja kasvas Egiptuses, 

18 kuni tõusis teine kuningas, kes Joosepist midagi
 ei teadnud. 

19 See tarvitas kavalust meie soo kallal ja tegi
 kurja meie isadele, nõudes, et nende imikud heidetaks ära,
 nii et need ei jääks ellu. 

20 Sel ajal sündis Mooses ja ta meeldis Jumalale. Teda
 kasvatati kolm kuud tema isa kojas. 

21 Aga kui ta oli ära heidetud, siis vaarao tütar
 lapsendas ta ning kasvatas endale pojaks. 

22 Ja Moosesele õpetati kogu egiptlaste tarkust ja tema
 oli vägev oma sõnadelt ja tegudelt. 

23 Aga kui tal neljakümnes aasta täis sai, tuli tema südamesse
 mõte minna vaatama oma vendi, Iisraeli lapsi. 

24 Ja kui ta nägi ühele ülekohut tehtavat, läks ta appi ja
 maksis kätte selle eest, kellele tehti liiga, lüües egiptlase
 maha. 

25 Ta arvas, et ta vennad mõistavad, kuidas Jumal tema käe
 läbi annab neile pääste, aga nad ei mõistnud. 

26 Ja järgmisel päeval, sattudes nende juurde, kui nad
 tülitsesid omavahel, katsus ta neid lepitada ja ütles:
 „Mehed, te olete ometi vennad, miks te siis teete teineteisele
 ülekohut?” 

27 Aga see, kes tegi ligimesele ülekohut, tõukas ta eemale ja
 ütles: „Kes sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks? 

28 Kas sa tahad ka mind hukata samal kombel, nagu sa eile
 hukkasid egiptlase?” 

29 Nende sõnade pärast Mooses põgenes ja elas võõrana
 Midjanimaal, kus talle sündis kaks poega. 

30 Ja kui nelikümmend aastat sai täis, näitas talle ennast
 ingel Siinai mäe lähedal kõrbes tuleleegis kibuvitsapõõsas. 

31 Mooses imestas seda nägemust nähes, ja kui ta astus
 lähemale vaatama, kostis Issanda hääl: 

32 „Mina olen sinu isade Jumal, Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi
 Jumal.” Aga Mooses hakkas värisema ega julgenud enam vaadata. 

33 Siis ütles Issand talle: „Võta jalatsid jalast, sest paik,
 kus sa seisad, on püha maa! 

34 Ma olen küllalt näinud oma rahva vaevamist Egiptuses ja
 olen kuulnud nende ägamist ning olen alla tulnud neid vabastama.
 Ja nüüd mine, ma läkitan su Egiptusesse!” 

35 Sellesama Moosese, kelle nad olid ära salanud, öeldes: „Kes
 sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?”, selle
 läkitas Jumal ülemaks ja lunastajaks ingli käe läbi, kes oli ennast talle
 näidanud kibuvitsapõõsas. 

36 Seesama Mooses viis nad välja, tehes imetegusid ja
 tunnustähti Egiptusemaal ja Punases meres ja kõrbes neljakümne
 aasta jooksul. 

37 See on see Mooses, kes ütles Iisraeli lastele: „Jumal
 tõstab teie vendade seast teile Prohveti, seesuguse nagu mina.” 

38 Tema on see, kes oli koguduse seas kõrbes koos ingliga,
 kes kõneles talle Siinai mäel, ja oli koos meie isadega, kes said
 elavaid sõnu meile edasiandmiseks. 

39 Kuid meie isad ei tahtnud olla talle kuulekad, vaid
 tõukasid ta eemale ja pöördusid oma südamega Egiptuse poole, 

40 öeldes Aaronile: „Tee meile jumalaid, kes käiksid meie
 eel, sest me ei tea, mis on juhtunud selle Moosesega, kes tõi meid
 välja Egiptusest!” 

41 Ja nad tegid noil päevil vasika ja viisid sellele
 ebajumalale ohvreid ja rõõmustasid oma käte tegude üle. 

42 Jumal aga pööras neile selja ning jättis nad teenima
 taevavägesid, nõnda nagu prohvetite raamatus on kirjutatud:
 „Kas teie, Iisraeli sugu, tõite mulle tapa- ja roaohvreid
 nelikümmend aastat kõrbes olles?
 

43 Ei, vaid te võtsite Mooloki telgi
 ja oma jumala Raifa tähe,
 kujud, mis te olite teinud, et neid kummardada;
 ja ma asutan teid teisele poole Paabelit.”
 
 
 

44 Meie isadel oli tunnistustelk kõrbes, nõnda nagu oli
 seadnud ingel, kes Moosesel käskis selle teha eeskuju järgi,
 mida ta oli näinud. 

45 Selle telgi võtsid meie isad omaks ja koos Joosuaga tõid
 selle kaasa nende rahvaste maa vallutamisel, kelle Jumal oli
 tõuganud eemale meie isade palge eest. Nii see oli Taaveti
 päevini, 

46 Taavet leidis armu Jumala silmis ja palus, et ta leiaks
 eluaseme Jaakobi soole. 

47 Saalomon ehitas aga temale koja. 
48 Kuid Kõigekõrgem ei ela kätega tehtus, nagu prohvet ütleb:
  

49 „Taevas on mu troon
 ja maa minu jalajäri.
 Millise koja teie tahate mulle ehitada?” ütleb Issand.
 

50 „Eks minu käsi ole kõik need teinud?!”
 
  

51 Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamelt ja kõrvadelt!
 Teie panete alati vastu Pühale Vaimule, nii nagu teie isad,
 nõnda teete teiegi. 

52 Keda prohvetitest teie isad ei ole taga kiusanud? Ja nad on
 tapnud need, kes kuulutasid ette selle Õige tulemist, kelle
 reetjaiks ja mõrtsukaiks nüüd olete saanud teie, 

53 kes te saite Seaduse inglite antud korralduse kaudu, ent
 ei ole seda pidanud.” 

Stefanose surmamine

54 Aga kui nad seda kuulsid, lõikas see neil südamesse ja nad
 kiristasid hambaid. 

55 Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja
 nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel 

56 ja ütles: „Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja
 seisvat Jumala paremal käel.” 

57 Selle peale nad karjusid valju häälega ja oma
 kõrvu kinni hoides sööstsid nagu üks mees tema kallale 

58 ja kihutasid ta linnast välja ning viskasid teda
 kividega. Ja tunnistajad panid oma rõivad maha ühe noormehe
 jalgade ette, keda kutsuti Sauluseks, 

59 ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis:
 „Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!” 

60 Ja ta laskus põlvili ning hüüdis suure häälega: „Issand, ära
 pane seda neile patuks!” Ja kui ta seda oli öelnud, uinus
 ta. 

 «  eelmine  2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11  järgmine  »